Rauna vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rauna vald

läti Raunas pagasts

Vapp
Rauna valla vapp

Pindala: 152,4 km²
Elanikke: 2279 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 15 in/km²
Keskus: Rauna
Raunas pagasts LocMap.png
Raunas Staburags

Rauna vald (läti keeles Raunas pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Blome, Branti ja Launkalne vallaga ning Cēsise piirkonna Dzērbene, Priekuļi, Veselava, Liepa ja Mārsnēni vallaga.

Valla pindala on 152 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2603 inimest.[2] Valla keskus on Rauna küla. Vallavanem on Māris Lazdiņš.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli valla pindala 210,9 km². 1945. aastal moodustati valda Rauna ja Mežole külanõukogud, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1951 liideti Rauna külanõukoguga Baižkalnsi külanõukogu, aastal 1954 aga Mežole külanõukogu, Aastal 1968 liideti külanõukoguga Dzērbene külanõukogu kolhoosi "Sarkanais oktobris" (Punane oktoober) maad, ent Rauna külanõukokku kuuluvad Dzērbene sovhoosi maad liideti Dzērbene külanõukoguga.[4]

Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Rauna piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub suuremalt jaolt Vidzeme kõrgustikul, kirdeosas ka Tālava madalikul. Tähtsamad jõed on Rauna jõgi ja Lisa jõgi. Suurim kõrgus on 221,5 meetrit.

Looduskaitse all on Rozese mänd ja arvukalt nimetuid põlispuid Rauna ümbruskonnas. Valda jääb ka 25 hektari suurune Raunas Staburagsi hoiuala.[6]

Muinsusmälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Rauna luteri kirik ja kirikaed (sealhulgas selle kantsel, orel, altar, maalid "Kolgata" ja "Aadam ja Eeva" ning G.Grāve hauaplaat), Raunas asuv arsti maja, Rauna vesiveski, Rauna muinaslinnus, Rauna piiskopilinnus, Tanīsa linnamägi, Vilciņi muinaskalmed, Upmaļi muinaskalmed, Mūri muinaskalmed ja Jaundānieli muinaskalmed ehk Kuradikalmistu.[7]

Kohaliku kaitse all on Rauna kiriku keskaegne kalmistu, Rauna keskaegne kalmistu ja sealsed ristikivid, Stuķi kantsi keskaegsed kindlustised, Rimša muinaskalmed, Pakuļi keskaegne kalmistu, Strīķeļi keskaegne kalmistu, Lielķipji keskaegne kalmistu, Krieviņi keskaegne kalmistu ehk Türgi hauad, Jaunlaiviņi keskaegne kalmistu ning sealsed ristikivid ja Baložkalni keskaegne kalmistu.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 2403 lätlast, 98 venelast, 71 valgevenelast, 15 ukrainlast, 43 poolakat ja 5 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Bormaņi mazciems 17 (2007)
Cimza mazciems 40 (2000)
Kauliņi mazciems 11 (2007)
Ķieģeļceplis mazciems 10 (2007)
Klinči mazciems 6 (2007)
Lisa mazciems 11 (2007)
Marijkalns mazciems 12 (2007)
Mūri mazciems 7 (2007)
Rauna lielciems 1218 (2021)
Rozes vidējciems 182 (2021)
Strīķeļi mazciems 9 (2007)
Stuķi mazciems 6 (2007)
Vieķi mazciems 18 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Smiltenes novads, vaadatud 4.05 2017
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 06.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 06.06 2019
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]