Rauna vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Rauna vald

läti Raunas pagastss

LVA Raunas pagasts COA.png
Rauna valla vapp

Pindala: 152,4 km²
Elanikke: 2292 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 15 in/km²
Keskus: Rauna
Valla asend Lätis
Raunas Staburags

Rauna vald (läti keeles Raunas pagasts) on vald Lätis Rauna piirkonnas. Vald piirneb Smiltene piirkonna Blome, Branti ja Launkalne vallaga, samuti ka Vecpiebalga piirkonna Dzērbene vallaga ja Priekuļi piirkonna Priekuļi, Veselava, Liepa ning Mārsnēni vallaga. Sama piirkonna teise valla, Drusti vallaga Rauna valla piirid kokku ei puutu.

Valla pindala on 152 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2603 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 2403 lätlast, 98 venelast, 71 valgevenelast, 15 ukrainlast, 43 poolakat ja 5 leedulast.[3] Valla keskus on Rauna küla. Vallavanem on Māris Lazdiņš.[4]

Aastal 1935 oli valla pindala 210,9 km². 1945. aastal moodustati valda Rauna ja Mežole külanõukogud, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1951 liideti Rauna külanõukoguga Baižkalnsi külanõukogu, aastal 1954 aga Mežole külanõukogu, Aastal 1968 liideti külanõukoguga Dzērbene külanõukogu kolhoosi "Sarkanais oktobris" (Punane oktoober) maad, ent Rauna külanõukokku kuuluvad Dzērbene sovhoosi maad liideti Dzērbene külanõukoguga.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[6] 2009. aastast kuulub vald Rauna piirkonda.

Vald asub suuremalt jaolt Vidzeme kõrgustikul, kirdeosas ka Tālava madalikul. Tähtsamad jõed on Rauna jõgi ja Lisa jõgi. Suurim kõrgus on 221,5 meetrit.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Rauna luteri kirik, Raunas asuv arsti maja, Rauna vesiveski, Rauna muinaslinnud, Rauna piiskopilinnus, Tanīsa linnamägi, Vilciņi muinaskalmed, Upmaļi muinaskalmed, Mūri muinaskalmed ja Jaundānieli muinaskalmed ehk Kuradikalmistu.[7] Kohaliku kaitse all on Rauna kiriku keskaegne kalmistu, Rauna keskaegne kalmistu ja sealsed ristikivid, Stuķi kantsi keskaegsed kindlustised, Rimša muinaskalmed, Pakuļi keskaegne kalmistu, Strīķeļi keskaegne kalmistu, Lielķipji keskaegne kalmistu, Krieviņi keskaegne kalmistu ehk Türgi hauad, Jaunlaiviņi keskaegne kalmistu ning sealsed ristikivid ja Baložkalni keskaegne kalmistu.[8] Looduskaitse all on Rozese mänd ja arvukalt nimetuid põlispuid Rauna ümbruskonnas. Valda jääb ka 25 hektari suurune Raunas Staburagsi hoiuala.[9]

Vallas on neliteist küla. Valla keskuses Raunas (lielciems) oli aastal 2017 1250 elanikku. Üks küla (Rozes) oli ka staatusega vidējciems, seal oli aastal 2016 183 elanikku. Kaksteist valla küla olid staatusega mazciems – Bormaņi 17 elanikuga aastal 2007, Cimza 40 elanikuga aastal 2000, Ennēni, Kauliņi 11 elanikuga aastal 2007, Klinči 6 elanikuga aastal 2007, Lisa 11 elanikuga aastal 2007, Marijkalns 12 elanikuga aastal 2007, Mūri 7 elanikuga aastal 2007, Strīķeļi 9 elanikuga aastal 2007, Stuķi 6 elanikuga aastal 2007, Vieķi 18 elanikuga aastal 2007 ja Ķieģeļceplis 10 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Smiltenes novads, vaadatud 4.05 2017
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  7. http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Raunas+pagasts&region=0&group=1&type=0
  8. http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Raunas+pagasts&region=0&group=2&type=0
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]