Bilska vald

Allikas: Vikipeedia
Bilska vald

läti Bilskas pagasts

Pindala: 161,1 km²
Elanikke: 1242 (2016)
Rahvastikutihedus: 7,7 in/km²
Keskus: Bilska
Bilskas pagasts LocMap.png
Lobērģi luht

Bilska vald (läti keeles Bilskas pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Grundzāle, Launkalne, Smiltene ja Palsmane vallaga, Strenči piirkonna Plāņi vallaga ning Valka piirkonna Vijciemsi vallaga.

Valla pindala on 161 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1242 inimest.[1] Valla keskus on Bilska küla. Vallavanem on Linda Karlsone.[2]

Bilska vald kujunes Bilska, Jaunbilska ja Mēri mõisade mõisavaldade liitumisel. Agraarreformi ajal oli Bilska mõisa (Alt-Bilskenshof) pindala 522 hektarit, Jaunbilska mõisa (Neu-Bilskenshof) pindala 538 hektarit, Rauda mõisa (Raudenhof) pindala oli 294 hektarit, Bānūzi mõisa (Bahnus) pindala oli 275 hektarit, Pāpiņase mõisa oma (Papenhof) 175 hektarit, Zeltiņi mõisa oma (Selting, Seltingshof) aga vaid 77 hektarit.[3]

Aastal 1935 oli valla pindala 92,6 km², elanikke oli seal 1448.[4] 1945. aastal moodustati valda Bilska ja Kalnāji külanõukogud, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Bilska külanõukoguga likvideeritav Kalnāji külanõukogu. Aastal 1961 liideti külanõukoguga Aumeisteri külanõukogu kolhoosi «Blāzma» maad, samuti ka Lobērģi küla. Aastal 1971 liideti Birzuļi külanõukoguga «Draudzība» kolhoosi maad, ent aastal 1977 Birzuļi külanõukogu likvideeriti ja selle maad liideti Bilska külanõukoguga. [5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.

Vald asub suuremalt jaolt Tālava madalikul, lõunaosas ka Vidzeme kõrgustikul. Suurim kõrgus on 121,3 meetrit. Olulisemad jõed on Vija jõgi ja selle lisajõed Kamalda ning Pubuļupe.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Vecruiki, Dzirkaļi, Līdaciņi ja Piltiņi muinaskalmed, samuti ka Panderi ohvrikivi ja ohvrimägi, Kalnaegļi ohvritamm ja muistne pühapaik Līdaciņi Jaanimägi koos sealsete kividega.[6] Kohaliku kaitse all on Kalnaegļi ja Piltiņi linnamäed, Panderi ja Lāčkalni muinaskalmed ja Pakuļi keskaegne kalmistu.[7] Looduskaitse all on Raudiņase tammed, Iekari jalakas, Krijupise tamm, Krijupise mänd, Kalējiņi tamm, Lobērģi mänd, Vīriņi mänd, Vaiņagi elupuu, Pāpiņi pärnad, Ozoliņi mänd, Zaļkalni tamm, Jaunmājase tamm, Jaunegļi mänd, Muižnieki tamm, Mazraibi tamm, Jaunraibi tamm, Asari kuusk, Asari tamm, Mēri hiidtamm, Siliņi mänd, Vecmiķeļi mänd, Strautiņi elupuu, Purgaiļi elupuu, Inči elupuud, Mēri mõisapargi elupuud, Euroopa seedermänd, Jaunkūjiņase pärn, Virveņi tamm, Jaunkūjiņase tamm, Mežvidi mänd, Ieži tamm, kaks Euroopa lehist, Siberi lehis, Bānūzi saar ja Bānūzi tamm.[8]

Vallas on neli küla. Valla keskuses Bilskas (videjciems) oli aastal 2016 237 elanikku. Sama staatusega olid veel kaks küla - Lobērģi 112 elanikuga aastal 2007 ja Mēri 206 elanikuga aastal 2016. Üks valla küla olid staatusega mazciems – Zeltiņi 91 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf
  2. Smiltenes novads, vaadatud 1.05 2017
  3. Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Bilskas+pagasts&region=0&group=1&type=0
  7. http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Bilskas+pagasts&region=0&group=2&type=1
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt