Drusti vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Drusti vald

läti Drustu pagasts

Vapp
Drusti valla vapp

Pindala: 156,7 km²
Elanikke: 726 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,6 in/km²
Keskus: Drusti
Drustu pagasts LocMap.png
Gatarta mõisa peahoone

Drusti vald (läti keeles Drustu pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Variņi ja Launkalne vallaga, Cēsise piirkonna Dzērbene, Jaunpiebalga ja Zosēni vallaga ning Gulbene piirkonna Ranka vallaga.

Valla pindala on 157 km². 2016. aasta seisuga elas seal 854 inimest.[2] Valla keskus on Drusti küla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli valla pindala 120 km². 1945. aastal moodustati valda Drusti ja Pērļupe külanõukogud, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1951 liideti Drusti külanõukoguga Pērļupe külanõukogu, aastal 1956 Launkalne külanõukogu, aga aastal 1975 Gatarta külanõukogu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[3] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Rauna piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub suuremalt jaolt Vidzeme kõrgustikul. Tähtsamad jõed on Koiva jõgi ja selle lisajõgi Palsa. Suurim kõrgus on 247,7 meetrit (Slapjuma kalns). Vallas on 22 suuremat järve, neist suurim on 26,3 ha suurune Auļukalnsi järv.[4]

Looduskaitse all on Launkalne-Drusti mänd, tamm nimega Pagalma saimnieks ja arvukalt nimetuid põlispuid Gatarta ümbruskonnas.[5]

Kultuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Drusti luteri kirik (sealhulgas sealsed kantsel, altar, orelirõdu ja orelimängija pink), Gatarta mõisa peahoone, magasiait, ait ja Kundziņkrogsi kõrts, Kalnastādiņi muinaskalmed, Ķeveri muinaskalmed, Jauntēvenēni muinaskalmed, Lejasmīlakši muinaskalmed ehk Kalmemägi, Dūķise järve elamu ning Auļukalnsi järve elamu.[6]

Kohaliku kaitse all on Gatarta mõisasüda, sealsed lindla, aedniku maja, jääkelder ja park, Žvīguri keskaegne kalmistu, Oškalni keskaegne kalmistu, Skripsti muinaskalmed, Mindaugi keskaegsed kalmistud, Drusti keskaegne kalmistu, Valstkalni keskaegne kalmistu, Ješki muinaskalmed ja Ješki kalmemäe muinaskalmed.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 845 lätlast, 69 venelast, 8 valgevenelast, 5 ukrainlast, 7 poolakat ja 4 leedulast.[8]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Auļukalns mazciems 42 (2007)
Baižas mazciems
Briņģi skrajciems 10 (2007)
Drusti vidējciems 264 (2021)
Dūķi mazciems 8 (2007)
Gatarta vidējciems 24 (2007)
Jaundrusti skrajciems 26 (2007)
Mīlakšas mazciems 23 (2007)
Skripsti mazciems 9 (2007)
Tulči mazciems 12 (2007)
Vāgāni mazciems 14 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Raunas novads
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 06.06 2019
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 06.06 2019
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]