Mine sisu juurde

Grundzāle vald

Allikas: Vikipeedia
Grundzāle vald

läti Grundzāles pagasts

Pindala: 129,54 km²
Elanikke: 732 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,7 in/km²
Keskus: Grundzāle

Grundzāle vald (läti keeles Grundzāles pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Bilska, Palsmane, Koivaliina ja Vireši vallaga ning Valka piirkonna Zvārtava ja Vijciemsi vallaga.

Valla pindala on 130 km². 2016. aasta seisuga elas seal 908 inimest.[2] Valla keskus on Grundzāle küla, vallamaja asub aadressil Tilta 5.[3] Vallavanem on Alda Zvejniece.[4]

Grundzāle mõis kujunes Riia ja Pihkva vahelise kaubatee äärde. 1897. aastal liideti sellest tekkinud mõisavald Koivaliina vallaga, ent hiljem eraldus see taas. 1935. aastal oli valla pindala 37,4 km², elanikke oli seal 706.[5] 1945. aastal moodustati valda Grundzāle külanõukogu, mis aga kaks aastat hiljem likvideeriti. Aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult ja külanõukogu moodustati taas. Aastal 1960 liideti külanõukoguga likvideeritavate Vizla ja Aumeisteri külanõukogu territooriumid. Aastal 1979 liideti külanõukoguga osa Zvārtava külanõukogu maadest, aastal 1981 liideti osa külanõukogu maadest aga Vireši külanõukoguga.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.

Vald asub suuremalt jaolt Tālava madalikul, osalt ka Vidzeme kõrgustikul. Valla territooriumile jääb kavandatav Dzeņi karjäär, kust plaanitakse murda Pļaviņase lademe dolomiiti.[7] Olulisemad jõed on Vija jõgi, Stepupe, Vecpalsa, Vizla, Palza ja Vidaga jõgi. Valda jäävad ka neli väikest järve: Bezdibenis, Baltezers, Vizla veskijärv ja Duņķis.[8]

Kaitstavad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Jaunbemberi ja Ozoliņi muinaskalmed, samuti Aumeisteri mõisa hoonetekompleks (tallid, kutsari maja, elumaja, mõisavalitseja maja, häärber, palkidest ait, maneež, kõrts) ja park.[9] Kohaliku kaitse all on Liepiņi muinaskalme.[10] Looduskaitse all on Apsīši õunapuu, Aumeisteri mõisa tamm, Aumeisteri vaher, Gobase tamm, Mucenieki tamm, Grundzāle mõisa haab, Grundzāle mõisa lehis, Palejase tamm, Bindese tamm, Atvasese tamm, Caunese kask, Caunese jalakas ja Vērzemnieki tammed.[11]

Aastal 2011 elas vallas 869 lätlast, 12 venelast, 4 valgevenelast, 1 ukrainlane, 3 poolakat ja 1 leedulane.[12]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[13]
Aumeisteri mazciems 32 (2019)
Bemberi skrajciems 12 (2007)
Bindes mazciems 9 (2007)
Caunes skrajciems 14 (2004)
Grundzāle vidējciems 396 (2019)
Grundzāles muiža mazciems 7 (2007)
Kalējiņi skrajciems 10 (2004)
Lamsteri mazciems 1 (2015)
Mārci skrajciems 15 (2007)
Ozoliņi mazciems 13 (2004)
Rudaci mazciems 18 (2007)
Vizla mazciems 33 (2019)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[13]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
  3. "Smiltenes novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. veebruar 2017. Vaadatud 1. mail 2017.
  4. Smiltenes novads, vaadatud 1.05 2017
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Ilze Galkina Dolomīta karjeriem Grundzāles pagastā nedod zaļo gaismu — "LA" 2014. gada 31. janvāris
  8. https://web.archive.org/web/20120118082821/http://www.smiltene.lv/grundzales_pagasts Smiltenes novads]
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  10. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  11. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  12. Ethnic composition of Latvia 2011
  13. 13,0 13,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]