Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik (endine Mereküla Jumalaema Kaasani ikooni kirik)

Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik on õigeusu kirik Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuus[1]. Kirik teisaldati Narva-Jõesuusse 1948. aastal Merikülast.

Kirik põles 2021. aasta veebruaris[2] ja uuesti sama aasta juunis[3].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algne kirik[muuda | muuda lähteteksti]

Narva-Jõesuu algse kiriku ehitamiseks laekus annetusi mitte ainult aleviku elanikelt ja suvitajailt, keiser Aleksander III annetas 5000 rubla, Narva linn 6000 rubla ja tasuta ehituskrundi, Pühim Valitsev Sinod aga eraldas 2000 rubla ja sama suur summa laekus ka Balti Õigeusu Vennasteseltsilt. Kiriku nurgakivi piduliku pühitsemise viis 5. augustil 1890 läbi Riia ja Miitavi piiskop Arseni (Brjantsev) keiser Aleksander III, keisrinna Maria Fjodorovna ja teiste keisriperekonna liikmete osavõtul. Keiser Aleksander III asetas oma käega paigale nurgakivi ja mündi selle sisse. Piiskop Arseni pühitses valmis kiriku 17. augustil 1893 pühale apostlisarnasele vürstile Vladimirile. Kirikul oli viis vene stiilis kivist kellatorni ja ristikäikudeks mõeldud suletud galeriid. Kirik asus Narva jõe vasemal kaldal ja see ehitati arhitekt A. Ivanovi projekti järgi. 1944. aastal lasid taganevad Saksa väed kiriku õhku.

Teisaldatud kirik[muuda | muuda lähteteksti]

1945. aastal palus kogudus luba tuua Narva-Jõesuusse sõjas purustatud kiriku asemele Mereküla Jumalaema Kaasani ikooni kirik. 1946. aasta algul saadigi Tallinna ja Eesti ülempiiskopi Paveli (Dmitrovski) õnnistus, võimud lubasid teisaldada Mereküla kiriku üksnes uue linnaturu juurde, kus see seisab tänase päevani. Mereküla väike puukirik oli ehitatud 1867. aastal ning pühitsetud Jumalaema Kaasani ikoonile. 1948. aastal pühitses kiriku Tallinna ja Eesti piiskop Issidor (Bogojavlenski) pühale apostlisarnasele vürstile Vladimirile[4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]