Mine sisu juurde

Narva-Jõesuu Nikolai kirik

Allikas: Vikipeedia
Narva-Jõesuu Nikolai kirik
Narva-Jõesuu Nikolai kirik
Üldandmed
Asukoht Narva-Jõesuu
Ehituse algus 1897
Ehituse lõpp 1900
Sissepühitsemine 15. juuli 1900
Aadress Meriküla tee, Narva-Jõesuu, Ida-Virumaa
Koordinaadid 59° 27′ 10″ N, 28° 1′ 41″ E
Tehniline ülevaade
Ehitusmaterjal paekivi
Projekt ja ehitus
Arhitekt Rudolf von Knüpffer

Narva-Jõesuu Nikolai kirik oli luterlik kirik Virumaal, Narva-Jõesuus, mis hävis Teises maailmasõjas 1944. aastal.

Narva-Jõesuu kui kuurordi väljaehitamise tulemusel tekkis tarvidus pidada kohapeal ka jumalateenistust. Alates 1888. aastast peeti jumalateenistusi kohalikus palvemajas, kirikuhoone saigi alguse 1897. aastal ning lõppes uue kiriku pühitsemisega Nikolai kirikuks 15. juulil 1900[1]. Kirikuhoone oli gooti stiili sugemete ja teravatipulise paekivist torniga.

Narva-Jõesuu kiriku koguduse liikmed olid Jõesuu ja Auga supeluskohtade suvitajad ja Kudruküla ja Riigiküla elanikud. Kogudus oli nii eesti- kui ka saksakeelne. 1920. aasta kogudusenõukogu koosoleku protokollis on märgitud koguduse suuruseks üle 2000 hinge.

1903. aastal moodustati iseseisev kogudus, mille esimene õpetaja oli Jakob Jalajas, kes oli ametis kuni 1910. aastani. Aastatel 1910–1917 oli õpetaja J. Schmidt, 1917–1919 Egon Leonhard Pallon ja seejärel 9 aasta jooksul Georg Frithjof Slöör. 1931. aastast kuni kiriku hävimiseni 1944 oli koguduse õpetaja Oskar Pastik.

 Pikemalt artiklis Narva-Jõesuu Niguliste kogudus

1906. aastal algatas kiriku eestseisus koguduse üldkogus toimunud hääletuse põhjal koguduse palvemaja platsile Narva-Jõesuus, Koidu tänav 19 kooli ehitamise. Platsil olnud vana lagunenud palvemaja lammutati ja ehitatakse koos koolihoonega selle külge iseseisva osana uus palvemaja. Valminud koolihoone anti 1907. aastal Narva-Jõesuu Kooliseltsi palvel neile 12 aasta peale rendile. Koolijuhina tegutses Ernst Martinson.

Narva-Jõesuu Nikolai kirik (1944)

Narva-Jõesuu kirikuhoone sai teises maailmasõjas kannatada, kirikuhoone lammutati 1954. aastal ning kive kasutati Narva Kreenholmi hoonete taastamiseks.

  1. Liina Piirisalu, Narva-Jõesuu Niguliste kogudus pidas aastapäeva, maaleht.delfi.ee, 10.05.2013

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]