Viru praostkond
| Asutatud | 1627 |
|---|---|
| Peakorter | Rakvere |
| Asukoht | Pikk 19, 44307 Rakvere |
| Tegevuspiirkond | Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa |
| Juhtkond | Viru praost |
| Emaorganisatsioon | EELK |
| Allorganisatsioonid | vt. Viru praostkonna kogudused |
| Veebileht | EELK Viru praostkonna koduleht |
EELK Viru praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis, mis moodustati 1627. aastal. Praostkond on Virumaal asuvate koguduste koondis. Praostkonna praosti ülesandeid täidab kõrvalametina üks praostkonna pastoritest.
2015. aastast on Viru praost Tauno Toompuu, kes on ka Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja, abipraostiks on Meelis-Lauri Erikson (Kadrina Katariina koguduse õpetaja).
Viru praostkonna kogudused
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeval on EELK Viru praostkonnas 19 kogudust:
- Haljala Püha Mauritiuse kogudus
- Iisaku kogudus
- Illuka kogudus
- Ilumäe kogudus
- Jõhvi Mihkli kogudus
- Kadrina Katariina kogudus
- Kunda kogudus
- Käsmu kogudus
- Lüganuse Ristija Johannese kogudus
- Narva Aleksandri kogudus
- Narva-Jõesuu Niguliste kogudus
- Pühajõe kogudus
- Rakvere Kolmainu kogudus
- Simuna Siimona ja Juuda kogudus
- Tamsalu Lunastaja kogudus
- Tudulinna Rahu kogudus
- Viru-Jaakobi kogudus
- Viru-Nigula kogudus
- Väike-Maarja kogudus
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1627. aastal nimetas Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Eestimaale kohalikku luteri kiriku kirikuelu reformima saadetud Västeråsi piiskop Johannes Rudbeckius Eestimaal ametisse Harjumaa, Järva, Viru, Maa-Lääne, Ranna-Lääne ja Saarte-Lääne praostkonda praostid.
Pikemalt artiklites praostkond, kirikukihelkond ja Evangeelne luterlik kirik Eestis
1772. aastal moodustati Virumaa idaosast Alutaguse praostkond, kuhu kuulusid Jõhvi, Lüganuse, Viru-Nigula ja Vaivara kihelkond.
Venemaa keisrinna Katariina II kehtestatud asehalduskorra ajal (1784—1796) moodustati igas kreisis eraldi praostkond. Eestimaal säilis kaheksa ja Liivimaal neli praostkonda, kuid nende piirid muutusid vastavalt uutele kreisipiiridele. Tallinna asehaldurkonna Viru kreisi kuulusid:
- Rakvere 1. praostkond: Rakvere, Kadrina, Haljala, Viru-Jaagupi, Simuna kihelkond, praost Johannes Georg Borge[1]
- Rakvere 2. praostkond: Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara kihelkond - Alutagusel.
Aseahalduskorralduseaegsed muudatused annulleeriti keiser Paul I poolt 26. veebruaril 1797 ja taastati asehalduskorraeelne halduskord. See tähendas ka endisaegsete praostkondade süsteemi taastamist.
28. detsembril 1832 kinnitas tsaar Nikolai I Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse koos selle juurde kuuluvate vaimulikkonnale ja kirikuasutustele suunatud instruktsioonidega, millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Kirikuseaduse kohaselt oli nii Eesti- kui ka Liivimaa jaotatud kaheksasse praostkonda. Viru praostkond kuulus VELK Eestimaa konsistooriumiringkonda, mida haldas Eestimaa provintsiaalkonsistoorium.
1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusega moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad, VELK Eestimaa konsistooriumiringkonnas olid Virumaa praostkonnas (saksa k. Propst-Sprengel Wierland[2]):
- Simuna Siimona ja Juuda kogudus, Simuna Siimona ja Juuda kirikus (St. Simonis)
- Kadrina Katariina kogudus, Kadrina kirikus ja Ilumäe kogudus Ilumäe kirikus (St. Catharinen und Illomägi)
- Viru-Jaakobi kogudus Viru-Jaagupi kirikus; abikirik Tudulinna Rahu kogudus Tudulinna kirik (St. Jacobi, Filial Tuddolin)
- Väike-Maarja kogudus, Väike-Maarja kirikus (Klein St. Marien)
- Haljala Püha Mauritiuse kogudus, Haljala Püha Mauritiuse kirikus; abikirik Käsmu kogudusel, Pihlaspeal ja Vainupeal (Haljal, Filial Kasperwieck, Pichlaspäh und Wainopäh)
- Rakvere Kolmainu kogudus, Rakvere Kolmainu kirikus (Wesenberg).[3]
20. sajandi alguses olid Viru praostkonna kirikukihelkonnad Rakvere kreisis Virumaal: Jakobi kihelkond, Rakvere kihelkond, Kadrina kihelkond, Haljala kihelkond, Väike-Maarja kihelkond, Simuna kihelkond[4]. Rakvere kreisi aladel tegutses ka Alutaguse praostkond.
Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni toimunud riigivalitsuses ja haldusterritooriumite muudatustega ühendati senised eestlastega asustatud Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti alad 30. märtsil 1917 administratiivselt Eestimaa kubermanguga ning 31. maist kuni 1. juunini 1917 Tartus toimunud I kirikukongressile võeti vastu otsuse kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna.
1951. aastal liideti Viru praostkonnaga Narva-Alutaguse praostkond.
Viru(maa) praostkonna praostid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1633–1638, Heinrich Stahl, Viru praostkonna praost ja 1633–1638 Kadrina Katariina koguduse pastor
- 1674–1684, Johann Engelhardt Bender, Viru ja Alutaguse praost, Väike-Maarja koguduse pastor
- 1704–1705, Joacim Schwieger, Viru praost ja Simuna Siimona ja Juuda koguduse pastor
- 1706–1710, Johann Meister, Virumaa praost ja Kadrina Katariina koguduse pastor
- 1711–1729, Vonstans von Geldern, Virumaa praost ja Haljala Püha Mauritiuse koguduse pastor
- 1731–1733, Georg Handtwig, Viru ja Alutaguse praost, 1711–1733 Kadrina Katariina koguduse pastor
- 1734–1750, Paul Johann Kniper, Viru praost ja Jõhvi koguduse pastor
- 1751–1753, Christoph Friesell, Virumaa praost, Väike-Maarja koguduse pastor
- 1759–1778, Johann Georg Borge (1712–1782), Virumaa praost[5] Simuna Siimona ja Juuda koguduse pastor
- 1772. aastal moodustati Alutaguse praostkond
- 1788–1797, Thomas Sabler, Virumaa praost, 1762–1797 Haljala Püha Mauritiuse koguduse pastor
- 1812–1839, Abraham Nicolaus Winkler, Virumaa praost, 1791–1835 Rakvere Kolmainu koguduse pastor
- 1839–1850, Friedrich August Hörschelmann, Virumaa praost, 1798–1850 Viru-Jaakobi koguduse pastor
- 1850–1872, Hugo Richard Paucker, Virumaa praost, 1834–1872 Simuna Siimona ja Juuda koguduse pastor
- 1871–1872, Carl Heinrich Friedemann Vogt, Virumaa praost, 1844–1882 Lüganuse Ristija Johannese koguduse pastor
- 1872–1890, Georg Michael von Paucker, Virumaa praost, 1855–1890 Rakvere Kolmainu koguduse pastor
- 1891–1904, Hugo Wilhelm Hoffmann, Virumaa praost, 1870–1904 Viru-Jaakobi koguduse pastor
- 1904–1933, Arthur Friedrich Wilhelm Hoffmann, Virumaa praost, 1711–1733 Kadrina Katariina koguduse pastor
- 1933–1941, Gustav Johannes Beermann, Virumaa praost, 1919–1941 Kadrina Katariina koguduse ja 1919–1937 ka Ilumäe koguduse pastor
- 1941–1948, Jaan Kiivit seenior, Virumaa praost, Viru-Jaakobi koguduse kirikuõpetaja
- 1. jaanuaril 1951 ühines Narva-Alutaguse praostkond Viru praostkonnaga.
- 1951–1974 Jaan Varik
- 1975–1991 August Laumets
- 1992–1995 Peeter Kaldur
- 1995-1997 praosti kt, 1997–2011 praost Avo Kiir
- 2011–2015 Peeter Kaldur
- 2015– Tauno Toompuu
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, lk. 225
- ↑ Eduard Paucker, Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker", Reval 1885, seite 19-25
- ↑ "Alphabetischen Verzeichniß sämmtlicher im Gouvernement Estland belegenen Güter, Pastorate und Landstellen", im Rigascher Almanach für 1862, S. 159–174
- ↑ Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 75
- ↑ Olaf Sild, August Hermann Francke' mõjud meie maal., Usuteadusline Ajakiri, Märts 1928 nr 3, lk 134