Mine sisu juurde

Viru praostkond

Allikas: Vikipeedia
Viru praostkond
Asutatud 1627
Peakorter Rakvere
Asukoht Pikk 19, 44307 Rakvere
Tegevuspiirkond Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa
Juhtkond Viru praost
Emaorganisatsioon EELK
Allorganisatsioonid vt. Viru praostkonna kogudused
Veebileht EELK Viru praostkonna koduleht

EELK Viru praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis, mis moodustati 1627. aastal. Praostkond on Virumaal asuvate koguduste koondis. Praostkonna praosti ülesandeid täidab kõrvalametina üks praostkonna pastoritest.

2015. aastast on Viru praost Tauno Toompuu, kes on ka Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja, abipraostiks on Meelis-Lauri Erikson (Kadrina Katariina koguduse õpetaja).

Viru praostkonna kogudused

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on EELK Viru praostkonnas 19 kogudust:

1627. aastal nimetas Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Eestimaale kohalikku luteri kiriku kirikuelu reformima saadetud Västeråsi piiskop Johannes Rudbeckius Eestimaal ametisse Harjumaa, Järva, Viru, Maa-Lääne, Ranna-Lääne ja Saarte-Lääne praostkonda praostid.

 Pikemalt artiklites praostkond, kirikukihelkond ja Evangeelne luterlik kirik Eestis

1772. aastal moodustati Virumaa idaosast Alutaguse praostkond, kuhu kuulusid Jõhvi, Lüganuse, Viru-Nigula ja Vaivara kihelkond.

Venemaa keisrinna Katariina II kehtestatud asehalduskorra ajal (1784—1796) moodustati igas kreisis eraldi praostkond. Eestimaal säilis kaheksa ja Liivimaal neli praostkonda, kuid nende piirid muutusid vastavalt uutele kreisipiiridele. Tallinna asehaldurkonna Viru kreisi kuulusid:

Aseahalduskorralduseaegsed muudatused annulleeriti keiser Paul I poolt 26. veebruaril 1797 ja taastati asehalduskorraeelne halduskord. See tähendas ka endisaegsete praostkondade süsteemi taastamist.

28. detsembril 1832 kinnitas tsaar Nikolai I Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse koos selle juurde kuuluvate vaimulikkonnale ja kirikuasutustele suunatud instruktsioonidega, millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Kirikuseaduse kohaselt oli nii Eesti- kui ka Liivimaa jaotatud kaheksasse praostkonda. Viru praostkond kuulus VELK Eestimaa konsistooriumiringkonda, mida haldas Eestimaa provintsiaalkonsistoorium.

1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusega moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad, VELK Eestimaa konsistooriumiringkonnas olid Virumaa praostkonnas (saksa k. Propst-Sprengel Wierland[2]):

Eesti haldusjaotus 1925. aastal. Viru maakonna territooriumil olid kiriklikud EELK Viru praostkond ja Narva-Alutaguse praostkond

20. sajandi alguses olid Viru praostkonna kirikukihelkonnad Rakvere kreisis Virumaal: Jakobi kihelkond, Rakvere kihelkond, Kadrina kihelkond, Haljala kihelkond, Väike-Maarja kihelkond, Simuna kihelkond[4]. Rakvere kreisi aladel tegutses ka Alutaguse praostkond.

Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni toimunud riigivalitsuses ja haldusterritooriumite muudatustega ühendati senised eestlastega asustatud Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti alad 30. märtsil 1917 administratiivselt Eestimaa kubermanguga ning 31. maist kuni 1. juunini 1917 Tartus toimunud I kirikukongressile võeti vastu otsuse kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna.

1951. aastal liideti Viru praostkonnaga Narva-Alutaguse praostkond.

Viru(maa) praostkonna praostid

[muuda | muuda lähteteksti]
1772. aastal moodustati Alutaguse praostkond
1. jaanuaril 1951 ühines Narva-Alutaguse praostkond Viru praostkonnaga.
  1. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, lk. 225
  2. Eduard Paucker, Ehstlands Kirchen und Prediger seit 1848: Im Anschlusz an "Ehstlands Geistlichkeit von H. R. Paucker", Reval 1885, seite 19-25
  3. "Alphabetischen Verzeichniß sämmtlicher im Gouvernement Estland belegenen Güter, Pastorate und Landstellen", im Rigascher Almanach für 1862, S. 159–174
  4. Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 75
  5. Olaf Sild, August Hermann Francke' mõjud meie maal., Usuteadusline Ajakiri, Märts 1928 nr 3, lk 134