Jaanilinna sillapea

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaanilinna sillapea ja lahinguskeem Narva ja Virumaa piirkonnas, 1944. aasta 10. veebruarist – 23. aprillini

Jaanilinna sillapea ka Narva sillapea (saksa keeles ka Narwa-Linie), oli Saksa vägede taganemisel 1944. aasta Punaarmee pealetungil kujunenud kaitserajoon, Narva jõest ida pool. 11 km kaitseliin kujunes Lilienbachi mõisast kirdesuunas, kattes Narva silda kuni Dolgaja Nivani.

Leningradi rinde 109. laskurkorpuse väed hõivasid 22. jaanuaril Kingisseppa ja 31. jaanuaril jõudis Punaarmee 2. löögiarmee ja 42. armee Luuga jõe joonele. 31. jaanuarist määrati Otto Sponheimer Narva rindelõigu Saksa vägede üldjuhatajaks, Väegrupp Nord uueks juhatajaks määrati kindralooberst Walter Model.

Narvamaa1930.jpg

III SS-Soomuskorpus tõrjus 31. jaanuaril 1944 tagasi Punaarmee rünnakut Jamburgile ja alates kella 22.00-st tõmbas korpus oma jõudude säästmiseks Jamburgist kirdes Luga juures seisvad üksused tagasi Narva jõe läänekaldale. Jamburgi ja Keikino vahel jätkas tõrjelahinguid III SS-Soomuskorpus, hoides kaitseliini Komarovka-Risuküla-Odrassaare. 227. jalaväediviis paigutati Riigi juurde, et võtta üle Narva-Hungerburgi rindelõik.

2. veebruariks kujunes rindejoon: Pegelssaare – Komarovka – Notika (kaasaarvatud) – seejärel tugipunktidena Orjevka´st kuni 2 km Zahonjest kirdesse – vasak tiib Lilienbachi karjamõisa kõrgendik – Zahonjest 1 km põhjas asuval tee – Polovka´st kirdes asuv sooriba.

2. veebruaril jõudsid Punaarmee 43. laskurkorpuse väeosad Narva jõeni, mis 98. laskurdiviisi 4. laskurpolgu poolt ületati mitmes kohas ja loodi sillapead Narva jõe läänekaldal, millest suuremad olid 166. laskurpolgu Kudruküla ja Riigiküla vahelisel alal sillapea ja Vaasa-Vepsküla-Siivertsi juures ning Krivasoo kott, mis aga kõik tagasi tõrjuti.

Järgnevalt organiseeris Jaanilinna sillapea kaitset 11. SS-diviisi Nordland ülem SS-Brigadeführer Fritz von Scholz, Relva-SS III Germaani Soomuskorpuse 4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"i 48. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide rügement "General Seyffardt" ja 49. SS-vabatahtlike soomusgrenaderirügement "De Ruyter" jõududega põhjaosas ning lõuna pool 11. soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"i 24. SS-soomusgrenaderirügement "Danmark" (SS-Panzergrenadier-Regiment 24 „Danmark“) jõududega. 11. SS soomusgrenaderidiviisi “Nordland” 11. suurtükiväerügement 9 suurtükipatareiga ja 54. suurtükiväedivisjon 2 suurtükipatareiga toetas kaitsjaid Narva jõe läänekaldalt, seal oli kaitsel ka 23. SS-soomusgrenaderirügement "Norge".

Jaanilinna-Narva ruumis asusid Punaarmee Leningradi rinde 2. löögiarmee väeosad: 30. kv laskurkorpuse, 71. üksiku merejalaväebrigaadi, 43., 109. ja 122. laskurkorpuse väeosad Narvast lõunas, Dolgaja Niva ruumis Narva jõest idas.

Saksa väed jätsid maha Jaanilinna sillapea, kui 24. juuli hommikul alustas Punaarmee Narva rindel suurt pealetungi. Saksa väejuhatuse korraldusel evakueeriti Narva sillapeal olevad üksused Narva jõe läänekaldale ja korraldus täideti kella kolmeks 25. juuli varahommikul ja Narva sild lasti õhku.

Vaata[muuda | muuda lähteteksti]