Narva sild
|
See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks. |
Narva ja Jaanilinna vahel on Narva ajaloos olnud üle Narva jõe mitu silda:
- 16. sajandi teisel poolel – 17. sajandi lõpus oli ujuv puitsild Narva jõe aeglasema vooluga laiemas kohas[1]
- 1649. aasta plaani järgi rajati 1698. aastal statsionaarne puitsild[2] jõe kitsamas kohas, ehitaja oli Hans Kindler[3]
- 1828–1829 ehitati puitsilla asemel graniidist tugisammastega keiser Nikolai I nimeline[4] sild. Narva jõe puitsilla viis võrdset ava à 23,7 m oli sillatud puitprussidest kaartega. Kalda- ja jõesambad tehti vaialustele paest ja alumised osad kuni kaarte kandadeni olid vooderdatud suurte puhtalt tahutud graniitplokkidega. Silla kogupikkus oli 149 meetrit.
- 2023. aasta 2. juunil avati Narva jõe kaldapealsel mälestustahvel 200 aasta möödumisest silla ehituse alustamisest.[4]
- 1960. aastal avati Sõpruse sild
---
- Narva raudteesildade kohta vaata artiklit Narva raudteesild
-
Puitsild üle Narva jõe -
Narva sild 19. sajandil -
Karl von Kügelgen. Vaade Narva sillale ja Jaanilinnale 1818. aastal -
1829. aastal ehitatud graniittugisammastega sild -
Graniittugisammastega sild (1913), Johannes Pääsuke -
Narva Sõpruse sild (2011) -
Narva raudteesild (2009)
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ О.Ида. Нарва. 2009
- ↑ "VE: Kindler, Hans – ehitusinsener". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. august 2016. Vaadatud 7. juulil 2016.
- ↑ О.Коченовский. Нарва. Таллинн, "Валгус", 1991
- ↑ 4,0 4,1 "Narvas avati mälestustahvel Eesti esimesele betoonehitisele". www.ehitusuudised.ee. 30. mai 2023. Vaadatud 2. juunil 2023.