Laiarööpmeline soomusrong nr. 3
| Laiarööpmeline soomusrong nr. 3 | |
|---|---|
| Riik |
 Eesti Vabariik |
| Kuuluvus | Eesti Rahvavägi |
| Haru | Soomusvägi |
| Osa | Soomusrongide Divisjon/Diviis |
| Tähtpäevad | 18. detsember 1918 |
| Lahingud | |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad | kapten Oskar Luiga |
Laiarööpmeline soomusrong nr. 3 oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud soomusrong.
Laiarööpmeline soomusrong nr. 3 asutati Tallinnas 18. detsembril 1918 ning suundus Viru rindele 23. detsembril 1918, kolmanda soomusrongi komandöriks oli esialgselt alam-leitnant Leithammel, tema esimene abi staabikapteni Laamani, teiseks abiks leitnant Pensa, rongi dessantsalga ülemaks alamleitnant Georg Eduard Roosmann (1896–1919), esimeseks abiks alam-leitnant Theodor Wassermann, teiseks abiks Richard Kirschbaum, esimese kuulipildujavaguni ülem leitnant August Voldemar Siimann. [2]
Laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülemaks Vabadussõjas oli kapten Oskar Luiga.
.
Soomusrongi juhid[muuda | muuda lähteteksti]
- 23. detsember – 25. detsember 1918, alamleitnant Ernst Leithammel, LRSR nr. 3 ülem,
- 25. detsember – 7. jaanuar 1919, alamkapten Paul Laamann, LRSR nr. 3 ülem,
- 7. jaanuar 1919 – 27. jaanuar 1920, alamkapten/kapten Oskar Luiga, LRSR nr. 3 ülem,
- veebruar 1920 – 1925, major/kapten Peeter Asmus, LRSR nr. 3 ülem,
- november 1925 – aprill 1927, Hugo Kulbok, LRSR nr. 3 ülem,
- 1. oktoobrist 1928 – Johannes Poopuu, LRSR nr. 3 ülema kt.,
- 1929. aasta aprill – august, Paul Villemi, LRSR nr. 3 ülema kt.,
- 1929–1934, Hugo Kulbok.
Soomusrongi relvastus[muuda | muuda lähteteksti]
- Suurtükiplatvorm "Tont", millel kaks 76 mm välikahurit,
- Suurtükiplatvorm "Onu Tom", millel 76 mm välikahur ja 75 mm õhutõrjekahur[3][4].
- kuulipilgujavagunid
- dessantvagun
Soomusrong nr. 3 suurtükipatarei ülemana teenis leitnant Walter Thalheim (VR II/2[5]), dessantrühma[6]/pataljoni[7] ülemana nooremleitnant Johann-Adelbert Oldekop VR II/2.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iga soomusronglase eest kümne punase elu, Virulane, Nr. 129. Laupäeval, 11. nowembril 1933. a., lk 5
- ↑ Johan Pitka, Minu mälestused suure ilmasõja algusest Eesti vabadussõja lõpuni. Kirjastaja:Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, Ilmumisaeg: 1921, lk 68
- ↑ Mati Õun, Tiit Noormets, Jaak Pihlak. Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Kirjastus Sentinel, Tallinn 2003, lk 18
- ↑ Johan Pitka, Minu mälestused suure ilmasõja algusest Eesti vabadussõja lõpuni, Kirjastus: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, Tallinn, 1921, lk 70
- ↑ Wabaduse Risti saajate nimekiri., Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 191, 27 august 1920
- ↑ Viiskümmend seitse teeneterikkamat ja vahvamat eestlast, Päevaleht, 23. veebruar 1936, lk6
- ↑ Ohvitseride andmekogu. Johannes (Hans) Adelbert Oldekop
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Eesti Vabadussõda 1918-1920", Vabadussõja Ajaloo Komitee, Tallinn 1937
- Mati Õun, Tiit Noormets, Jaak Pihlak, "Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918-1941", 2003, Kirjastus Sentinel, 138 lk, ISBN 9789985945544; ISBN 9985945549
