Tartu lahing (1919)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tartu lahing
Osa Eesti Vabadussõjast
Toimumisaeg 13.–14. jaanuar 1919
Toimumiskoht Tartu
Tulemus Tartu vabastamine
Territoriaalsed
muudatused
Tartu langemine Eesti kätte
Osalised
Eesti Eesti Flag of the Russian Soviet Federative Socialist Republic (1918–1937).svg Nõukogude Venemaa
Väejuhid või liidrid
Julius Kuperjanov
Karl Parts
Anton Irv
Aleksandr Remezov
Gustavs Mangulis (ru)
Jõudude suurus
Eesti Rahvaväe
Kuperjanovi partisanide pataljon
Soomusrongid:
Punaarmee
Nõukogude Läti armee 1. Läti kütidiviisi
6. Läti kütipolk
 ?
Kaotused
Langenud ? Langenud või haavatud ?
Tartu lahingu mälestussammas Tähtvere pargis

Tartu lahing (ka Tähtvere lahing) peeti 13.-14. jaanuaril 1919 Eesti Vabadussõjas Eesti 2. Diviisi üksuste ja Läti punase diviisi jõudude vahel.[1] Lahing oli Vabadussõja üks tähtsamaid, mille tulemusena said Eesti väed vallutada ka ülejäänud Lõuna-Eesti.

Lahing[muuda | muuda lähteteksti]

9. jaanuaril andis 2. diviisi ülem kolonel Viktor Puskar käsu Tartu vallutada.[2] Soomusrongide ülemad Anton Irv ja Karl Parts kohtasid Kaareperes raudteele välja jõudnud kuperjanovlasi ja tegid Julius Kuperjanovile ettepaneku üheskoos Tartu peale minna. Kuperjanov nõustus ja partisanid mahutati rongile.

Enne Tartusse jõudmist tuli soomusrongidel pidada väiksemaid võitlusi alates 13. jaanuari õhtust Voldis, Äksis ja Kärknas.[1]

Jõudnud Tartu lähedale, saatis soomusrong nr 1 välja dessandi, mis vallutas väga tähtsa Jänese raudteesilla otse sillaõhkijate nina all. Tänu sellele said soomusrongid turvaliselt üle silla sõita ja linna tungida. Lahingu käigus näitasid Läti punased kütid üles suurt võitlusvaimu, eriti 6. polk.

Linn puhastati punaste vägede käest 14. jaanuaril. Järelejäänud lätlased põgenesid Võru ja Valga linna poole, nende jälitamiseks polnud Eesti vägedel jõudu.

Krediidikassa massimõrv[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu Krediidikassa massimõrv.

Tartusse jõudes selgus, et punased olid Tartus toime pannud massimõrva, hukates Kompanii tänav 5 asuva Tartu Krediidikassa keldris 19 tsiviilelanikku,[1] sealhulgas esimese eesti õigeusu piiskopi Platoni, ülempreestrid Nikolai Bežanitski ja Mihhail Bleive ning Tartu Ülikooli koguduse õpetaja ja usuteaduse professori Gotthilft Traugott Hahni ja Tartu Jaani koguduse pastori Moritz Wilhelm Paul Schwartzi ning 14 Tartu linnakodanikku.

Monument[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu lahingu mälestuseks paigaldati 1932. aastal Tähtvere parki Tartu lahingu mälestussammas. See lõhuti Nõukogude võimu poolt 1941. aastal, taastati 1942, lõhuti uuesti 1944 ning taastati veel kord 2006. aastal.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Ago Pajur (2005). "20. sajand". peatükis Heivi Pullerits, Urmas Tõnisson, Allan Liim ja Andres Andresen. Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu. Ilmamaa. pp. 73–98. 
  2. Jaan Maide, Ülevaade Eesti vabadussõjast Kaitseliidu kirjastus, Tartu, 1933