Reola lahing

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Reola lahing
Osa Eesti Vabadussõjast
Toimumisaeg 16. jaanuar - 17. jaanuar 1919
Toimumiskoht Reola mõis, Kambja kihelkonnas Tartumaal Eesti
Tulemus Edukas kaitselahing Eesti vägede poolt
Osalised
 Eesti Nõukogude Venemaa Nõukogude Venemaa
Väejuhid või liidrid
Eesti polkovnik Viktor Puskar
Nõukogude Venemaa
Jõudude suurus
Eesti Eesti rahvaväe 2. diviisi
Eesti 2. Jalaväepolk
Eesti Tallinna kaitsepataljon
Eesti 42″ suurtükkk
Nõukogude Venemaa Nõukogude Punaarmee
Nõukogude Venemaa (3[1])/ 6. Läti kütipolk[2]
Nõukogude Venemaa 10. Novgorodi kütipolk
Nõukogude Venemaa 49. kütipolgu neli roodu
Nõukogude Venemaa 1. ratsaeskadron
Kaotused


Reola lahing oli 16. jaanuar - 17. jaanuar 1919. aastal Eesti Vabadussõjas pealetungilahingute etapil toimunud sõjaline operatsioon Lõuna-Eestis, pealetungivate Punaarmee väeüksuste tõkestamiseks.

Reola lahingut loetakse üheks murdepunktiks Eesti Vabadussõjas, lahingu käigus lõid Eesti väed Punaarmee võitlejad Tartu taasvallutamise katsel tagasi[3].

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

1919. aasta jaanuaris Tartu vabastamise järel edenesid Eesti väed Puhja-Nõo-Reola-Haaslava-Luunja joonele ja kavatsesid pealetungi jätkata. 16. jaanuaril 1919 liikusid soomusrongid ja kuperjanovlased piki raudteed Valga suunas. 2. jalaväepolgu osad liikusid samal ajal Luunjast üle Kriimani ja Võnnu Räpina suunas. Tallinna kaitsepataljon liikus Tartust üle Igevere ja Vana-Kuuste Põlva suunas. Eesmärk oli vaenlane Lõuna-Eestist välja ajada.

Lahingu käik[muuda | muuda lähteteksti]

Punaväe 6. läti kütipolgu allüksuste pealetung algas 16. jaanuaril 1919 Vana-Kuuste suunalt ja 16. jaanuari õhtuks vallutasid Tartu vallutamiseks koondatud löögigrupi Punaarmee üksused Reola mõisa ning sundisid Tallinna kaitsepataljoni I ja IV rood[4] Ülenurme suunas Ülenurme mõisa taanduma. 4. roodu ülem sai vastase suurtükimürsust haavata. Reola mõisa kaitses Tallinna kaitsepataljoni 1. rood, sellest paremal paiknesid 2. rood ja kooliõpetajate rood; mõisa taga varus seisis 4. rood, 3. rood oli jäetud Tartusse reservi.

16. jaanuaril jõudsid 2. jalaväepolgu osad määratud asukohtadesse ja polgu I pataljoni 1. rood koos pataljoni kuulipildujatega asus Vana-Kastre külla, 2. rood Kaagvere mõisa ning 3. ja 4. rood Luunja mõisa.

16. jaanuari keskpäeval alustasid Punaväe üksused pealetungi katsega Tartut tagasi vallutada ja vallutasid õhtuks Reola mõisa ning lahingukogemuseta Reolas seisnud Tallinna kaitsepataljon oli oli sunnitud tagasi tõmbuma. Sama päeva õhtul saabus Ülenurme mõisa 2. diviisi ülem polkovnik V. Puskar nig koos kohapealsete üksuste ülematega kavandas vastupealetungi, Reola ja Vana-Kuuste mõisate taasvallutamiseks. Pealetung pidi algama järgmine hommik, kell üheksa hommikul.

17. jaanuari hommikul läksid Eesti väed Reola all pealetungile ning Tallinna kaitsepataljoni ja 2. jalaväepolgu osad vallutasid Reola mõisa õhtuks tagasi.

Tallinna kaitsepataljonile tehti ülesandeks tungida Reola mõisa peale põhja poolt, 2. jalaväepolgu osadele anti käsk tungida peale ida poolt. 2. jalaväepolgu II pataljoni 5. ja 6. roodu osad liikusid Ülenurmelt üle Mädasoo Haaslava vallamaja juurde ja sealt Ignase kaudu punastele seljataha. Hommikul kell kaheksa jõuti Ignase tallu ja seal jaguneti kaheks, 5. rood suundus Reolasse ja 6. rood liikus edasi Vana-Kuuste suunal. Pataljoniülem, alamkapten Eduard Liibus jäi Igevere küla Ignase tallu. Tallinna kaitsepataljon pidi ründama selja tagant Vana-Kuuste mõisat.

Reola mõisas asunud Punaväe üksused taganesid Reola mõisast ja 17. jaanuaril võttis Tallinna kaitsepataljon koos 2. jalaväepolgu allüksustega Reola tagasi ja kätte saadi ka eelmisel päeval maha jäänud raskesuurtükk ning likvideerides seega ohu Tartule.

Mälestussammas (2012)

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Reola lahingu mälestussammas avati 3. juulil 1932. aastal. Pärast Teist maailmasõda võeti sammas maha ja maeti maa alla ning sammas taasavati 27. novembril 1988. aastal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Reola lahing, Päewaleht, nr. 17, 18 jaanuar 1929
  2. Kaido Mark, Vabadussõja Reola lahingupaika tähistab mulla alt päästetud mälestuskivi, www.kambja.info, 20.12.2018
  3. 4245 Vabadussõja Reola lahingu mälestussammas, register.muinas.ee, (vaadatud 15. juuli 2022)
  4. Kuidas vabastati Reola, Postimees (1886-1944), nr. 12, 16 jaanuar 1944

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]