Jaak Pihlak

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkimas veebruaris 2018 kavandatava Viljandi muuseumi 140. sünnipäeva tähistamisest ja muuseumitööst
Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 Viljandi Muuseumis teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid"
Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 Viljandi Muuseumis teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid"

Jaak Pihlak (sündis 1. detsembril 1961 Viljandis) on eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja.

Lõpetas Puiatu 8-klassilise Kooli ja Viljandi 5. Keskkooli ning Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna diplomitööga "Eesti sõjaväe atašeed 1918-1940".

Sai 2006. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas magister artiumi (teadusmagister) kraadi, tema magistritöö oli "Karutapjad ja ristimehed. Eesti-Läti suhted teenetemärkide näitel".

Töötab 1991. aasta septembrist Viljandi Muuseumi direktorina.

On alates 1988. aasta novembrist Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees.

On olnud Viljandi linnavolikogu liige aastatel 1989–2002 ja taas 2005. aastast tänaseni.

On 1999. aastast Akadeemilise Ajalooseltsi, 2001. aastast loomingulise kollektiivi "Sakala Kalender" ja 2004. aastast Eesti Sõjamuuseumi nõukogu liige.

On 2006. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaskogu liige.

Oli Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu asutajaliige, asepresident aastatel 1993–1995 ja president 1995–1999. Samuti olnud Eesti Muuseuminõukogu liige 1994–2006.

On kuulunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kindral Laidoneri Seltsi Viljandi osakonna juhatusse ning Viljandi Kultuurikolledži ja Johann Köleri Fondi nõukogusse.

Avaldanud monograafia "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad (Viljandi, 2010) ning koostanud mahuka teatmeteose "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" (Viljandi, 2016) ja kogumiku "Muinsuskaitseliikumine Viljandimaal" (Viljandi, 2003).

Olnud selliste teoste kaasautor, mis on ilmunud 12-köidelises raamatusarjas "Sakalamaa ei unusta" (Viljandi, 1991–1997), andmekogudes "Eesti Vabadusristi kavalerid. Register" (Pärnu, 1997) ja "Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Register" (Viljandi, 2004), samuti teoste "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased" I (Tallinn, 1998), II (Tallinn, 2002), II (Tallinn, 2003), IV (Tallinn, 2005), "Kindral Johan Laidoner" (Tallinn, 1999), "Vabadussõja mälestusmärgid" I (Keila, 2002) ja II (Keila, 2005), "Eesti soomusrongid ja soomusronglased" (Tallinn, 2003), "Vabadussõjast Võidusambani" (Tallinn, 2009) kaasautor.

Ta on olnud raamatute "Põhja Pojad Eestis" (Viljandi, 2003) ja "Põhja Poegade retk" (Viljandi, 2008) koostamisel konsultant ning kogumiku "Eesti Vabadussõda kooliõpilaste silmade läbi" (Tallinn, 2005) koostamise juhendaja.

Avaldanud arvukalt artikleid koguteostes ja perioodilistes väljaannetes. Koostanud väiketrükiseid Eesti ohvitserkonna, Vabadussõja mälestussammaste ja Vabadussõjas langenute ning neile pühendatud mälestusmärkide, Eesti Vabaduse Risti ja Läti Karutapja ordeni kavaleride kohta ning kommunistlike repressioonide ja sõjahaudadega seonduvalt.

Muinsuskaitsejuhina olnud eestvedajaks arvukate Vabadussõja monumentide ja mälestustahvlite rajamisel Eesti riigimeestele ja sõjaväelastele, Vabadussõjas langenuile, Vabaduse Risti ja Karutapja ordeni kavaleridele, metsavendadele, ühiskonna- ja kultuuritegelastele ning Eesti iseseisvusega seonduvate oluliste sündmuste jäädvustamisel.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1989 – Eesti Kultuurifondi aastapreemia
  • 2002 – Eesti Muinsuskaitse Seltsi teeneterist
  • 2010 – Kaitseministeeriumi kuldrinnamärk
  • 2006 – Riigivapi V klassi teenetemärk
  • 2017 – Hendrik Sepa preemia 2016. aasta parima Eesti sõjaajaloolise publikatsiooni "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" eest

Viited[muuda | muuda lähteteksti]