Jaak Pihlak
![Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 Viljandi Muuseumis teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid"](http://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Jaak_Pihlak_esitleb_12._veebruaril_2016_Viljandi_Muuseumis_teatmeteost_"Eesti_Vabaduse_Risti_kavalerid"..jpg)
Jaak Pihlak (sündinud 1. detsembril 1961 Viljandis) on Eesti ajaloolane ja omavalitsustegelane.
Ta on tuntud muinsuskaitsjana ning mitme mahuka sõjaajaloo teemalise teose autorina. Aastatel 1991–2025[1][2] juhtis Pihlak Viljandi Muuseumi. Alates 2025. aastast on ta Viljandi linnapea.[2]
Jaak Pihlak on avaldanud arvukalt artikleid koguteostes, aastaraamatutes ja toimetistes ning perioodilistes väljaannetes. Koostanud väiketrükiseid Eesti ohvitserkonna, Vabadussõja mälestussammaste ja Vabadussõjas langenute ning neile pühendatud mälestusmärkide, Eesti Vabaduse Risti ja Läti Karutapja ordeni kavaleride kohta ning kommunistlike repressioonide ja sõjahaudadega seonduvalt.[3]
Muinsuskaitsejuhina on olnud eestvedajaks arvukate Vabadussõja monumentide ja mälestustahvlite rajamisel Eesti riigimeestele ja sõjaväelastele, Vabadussõjas langenuile, Vabaduse Risti ja Karutapja ordeni kavaleridele, metsavendadele ning ühiskonna- ja kultuuritegelastele.[3] Viljandimaa Vabadussamba taastamise eestvedaja.[4]
Pihlak on avaldanud kolm Vabadussõja teemalist monograafiat ning koostanud kaks mahukat teatmeteost: "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" (Viljandi, 2016) ja kogumiku "Muinsuskaitseliikumine Viljandimaal" (Viljandi, 2003).[4]
Hariduskäik ja sõjaväeteenistus
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Puiatu 8-klassiline kooli lõpetamist jätkas Pihlak õpinguid Viljandi 5. Keskkoolis, mille lõpetas 1980. aastal.[5][6][7]
Teenis aega Nõukogude armee välisvägedes olles poolteist aastat Mongoolias Orhoni aimakis, mis asub umbes 150 kilomeetri kaugusel Ulaanbaatarist.[8]
Pihlak on lõpetanud Tartu Ülikooli 1995. aastal kaugõppes filosoofiateaduskonna ajaloo erialal.[9] 2006. aastal kaitses teadusmagistritöö "Karutapjad ja ristimehed: Eesti–Läti suhted teenetemärkide näitel" (juhendaja Eero Medijainen).[10]
Omavalitsustegelane
[muuda | muuda lähteteksti]Pihlak oli aastatel 1989–2002 ja 2005–2021 Viljandi linnavolikogu liige.[8] Oktoobris 2025 toimunud kohalikel valimistel valiti Pihlak taas Viljandi linnavolikokku (kandideeris Isamaa nimekirjas), kuid kaks nädalat hiljem valis volikogu ta linnapeaks.
Pihlak kuulub Isamaa erakonda.[2] Ta on Isamaa Viljandimaa piirkonna revisjonikomisjoni liige.[11]
Ühiskondlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]
- Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees (alates 1988)[4]
- On kuulunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusse[8]
- On kuulunud Kindral Johan Laidoneri Seltsi Viljandi osakonna juhatusse[8]
- On kuulunud Viljandi Kultuurikolledži nõukogusse[8]
- On kuulunud Johann Köleri Fondi nõukogusse[8]
- Akadeemilise Ajalooseltsi liige (alates 1999)[8]
- Eesti Sõjamuuseumi nõukogu liige (alates 2004)[8]
- Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu asutajaliige, asepresident (1993–1995) ja president (1995–1999)[8]
- Eesti Muuseuminõukogu liige (1994–2006)[8]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1989 – Eesti Kultuurifondi aastapreemia[8]
- 1996 – Eesti Teaduste Akadeemia noorteadlase II preemia (diplomitöö "Eesti sõjaväe atašeed 1918–1940" eest)[12]
- 2002 – Eesti Muinsuskaitse Seltsi teeneterist[8]
- 2004 – Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu I klassi teeneterist[8]
- 2006 – Riigivapi V klassi teenetemärk[13]
- 2010 – Kaitseministeeriumi kuldrinnamärk[8]
- 2017 – Hendrik Sepa preemia (koos kaasautoritega teose "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" eest)[14]
- 2023 – EELK Viljandi Jaani koguduse tänumedal (Viljandimaa Vabadussamba taastamise eestvedajale)[4]
- 2025 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[15]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- 1998 – Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. 1. kogumik. Tallinn: Tammiskilp (kaasautorid Mati Õun, Tiit Noormets jt.)
- 1999 – Kindral Johan Laidoner – 115 aastat sünnist. Tallinn: Tammiskilp (kaasautorid Kaupo Deemant, Priit Herodes, Irene Lään jt.; koostaja Mati Õun)
- 2002 – Vabadussõja mälestusmärgid. Keila: M. Strauss (kaasautorid Mati Strauss, Ain Krillo ja René Viljat; 327 lk)
- 2002 – Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. 2. kogumik. Tallinn: Sentinel (kaasautorid Mati Õun, Leho Lõhmus jt.)
- 2003 – Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Tallinn: Sentinel (kaasautorid Mati Õun ja Tiit Noormets)
- 2003 – Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. 3. kogumik. Tallinn: Sentinel (kaasautorid Mati Õun, Leho Lõhmus jt.)
- 2003 – Muinsuskaitseliikumine Viljandimaal: Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus 1988–2003. Põltsamaa: Vali Press (koostaja Jaak Pihlak)
- 2004 – Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Register. Viljandi: Viljandi Muuseum (kaasautorid Mati Strauss ja Ain Krillo)
- 2005 – Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. 4. kogumik. Tallinn: Sentinel (kaasautorid Mati Õun, Leho Lõhmus jt.; koostaja Mati Õun)
- 2005 – Vabadussõja mälestusmärgid. II. Keila: M. Strauss (kaasautorid Mati Strauss, Ain Krillo ja René Viljat; 351 lk)
- 2009 – Vabadussõjast võidusambani. Tallinn: Valgus (kaasautorid Alo Lõhmus, Lauri Vahtre jt.)
- 2010 – Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad. Viljandi: Viljandi Muuseum (309 lk)
- 2016 – Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Viljandi: Vabadussõja Ajaloo Selts/Viljandi Muuseum (kaasautorid Mati Strauss ja Ain Krillo; 910 lk)[16]
- 2020 – Eesti ohvitser – langenud Vabadussõjas. Viljandi: Viljandi Muuseum (324 lk)[17]
- 2023 – Viljandimaa Vabadussammas. Viljandi: Viljandi Muuseum / Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus (462 lk)[18]
- 2023 – Wabaduse sangarid: Vabaduse Risti II/2 ja kahekordsete Vabaduse Risti II/3 kavaleride elulood. Tallinn: Aleks Kivinuk (kaasautorid Aleks Kivinuk ja Heino Prunsvelt)
- 2024 – Meil ei ole siin jäädavat linna: Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu. Viljandi: Viljandi Muuseum (kaasautorid Janis Tobreluts, Reet Pius, Heiki Raudla ja Maret Tomson)
Tõlked läti keelde
[muuda | muuda lähteteksti]- 2019 – Lāčplēša Kara ordeņa un Brīvības krusta kavalieri. Rīga: Valters un Rapa, ISBN 9934570041 (324 lk)[19]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti kauaaegseim muuseumijuht Jaak Pihlak andis võtmed üle. sakala.postimees.ee
- 1 2 3 Viljandi uueks linnapeaks kinnitati Jaak Pihlak. isamaa.ee
- 1 2 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid. justdigi.ee
- 1 2 3 4 Viljandi Jaani koguduse tänumedali pälvis Viljandimaa Vabadussamba taastamise eestvedaja Jaak Pihlak. e-kirik.eelk.ee
- ↑ Jaak Pihlak. Blogi toimetab Veronika Raudsepp Linnupuu. viljandibibli.blogspot.com
- ↑ Puiatu haridustempel püsib kindlalt. Maaleht, 5. juuni 2013
- ↑ Gümnaasiumi 6. lend 1980. paalalinna.ee
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Jaak Pihlak. Blogi toimetab Veronika Raudsepp Linnupuu. viljandibibli.blogspot.com, 1. detsember 2021
- ↑ LÕPETANUTE TÄHESTIKULINE NIMEKIRI. lopetanud.ut.ee
- ↑ Karutapjad ja ristimehed. dspace.ut.ee
- ↑ Viljandimaa piirkond. isamaa.ee
- ↑ Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 4, 2 veebruar 1996. dea.digar.ee
- ↑ Riiklike autasude andmine, vastu võetud 6. veebruaril 2006. riigiteataja.ee
- ↑ Laureaadid. esm.ee
- ↑ Valgetähe pälvinud Jaak Pihlak: ajalugu tuleb tunda ja teada. Sakala, 5. veebruar 2025
- ↑ Monument. Postimees, 6. mai 2016
- ↑ Jaak Pihlaku uues raamatus on lood meestest, kes andsid Eesti riigi sünni eest oma elu. Sakala, 28. november 2020
- ↑ "Täpne surmaaeg, -koht ja matmispaik teadmata". Sakala, 21. juuni 2023
- ↑ Lāčplēša Kara ordeņa un Brīvības krusta kavalieri. books.google.ee
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaak Pihlak: Viljandimaa vabadussammas – monument 800 sangarile. Sakala, 4. august 2020
- Vabadussammas jõudis tagasi. Veel ilusamana kui enne hävitamist. Sakala, 22. juuni 2023
- Jaak Pihlak – ajalugu taastav ajaloolane. Sakala, 1. juuli 2023
- Väärt lugemine igaühele. Sakala, 4. juuli 2023
- Viljandi muuseumi kümnes toimetis viib kalmistule, Sakala, 2. november 2024
- Jaak Pihlak pani oma peatükile punkti. Sakala, 3. mai 2025
- Tõde ongi mõnikord valus. Hea juht võtab sellest õppust, loll maksab kätte. Sakala, 10. mai 2025