Jaak Pihlak

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkimas veebruaris 2018 kavandatava Viljandi muuseumi 140. sünnipäeva tähistamisest ja muuseumitööst.
Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 Viljandi Muuseumis teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid"
Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 Viljandi Muuseumis teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid"

Jaak Pihlak (sündis 1. detsembril 1961 Viljandis) on eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja.

Lõpetas Puiatu 8-klassilise Kooli ja Viljandi 5. Keskkooli ning Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna diplomitööga “Eesti sõjaväe atašeed 1918-1940”.

Kaitses 2006. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas magister artiumi (teadusmagister) kraadi, tema magistritöö oli "Karutapjad ja ristimehed. Eesti-Läti suhted teenetemärkide näitel".

Töötab 1991. aasta septembrist Viljandi Muuseumi direktorina.

On alates 1988. aasta novembrist Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees.

On olnud Viljandi linnavolikogu liige aastatel 1989-2002 ja taas 2005. aastast tänaseni.

On 1999. aastast Akadeemilise Ajalooseltsi, 2001. aastast loomingulise kollektiivi "Sakala Kalender" ja 2004. aastast Eesti Sõjamuuseumi nõukogu liige.

On 2006. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaskogu liige.

Oli Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu asutajaliige, asepresident aastatel 1993-1995 ja president aastatel 1995-1999. Samuti olnud Eesti Muuseuminõukogu liige aastatel 1994-2006.

On kuulunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kindral Laidoneri Seltsi Viljandi osakonna juhatusse ning Viljandi Kultuurikolledži ja Johann Köleri Fondi nõukogusse.

Avaldanud monograafia „Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad (Viljandi, 2010) ning koostanud mahuka teatmeteose „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ (Viljandi, 2016) ja kogumiku "Muinsuskaitseliikumine Viljandimaal" (Viljandi, 2003).

Olnud kaasautor 12-köidelisele raamatusarjale “Sakalamaa ei unusta” (Viljandi, 1991-1997), andmekogudele “Eesti Vabadusristi kavalerid. Register” (Pärnu, 1997) ja "Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Register" (Viljandi, 2004), “Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased” I (Tallinn, 1998), II (Tallinn, 2002), II (Tallinn, 2003), IV (Tallinn, 2005), "Kindral Johan Laidoner" (Tallinn, 1999), “Vabadussõja mälestusmärgid” I (Keila, 2002) ja II (Keila, 2005), "Eesti soomusrongid ja soomusronglased" (Tallinn, 2003), "Vabadussõjast Võidusambani" (Tallinn, 2009).

Samuti olnud konsultant raamatute "Põhja Pojad Eestis" (Viljandi, 2003) ja "Põhja Poegade retk" (Viljandi, 2008) koostamisel ning juhendaja kogumiku "Eesti Vabadussõda kooliõpilaste silmade läbi" (Tallinn, 2005) tegemisel.

Avaldanud arvukalt artikleid koguteostes ja perioodilistes väljaannetes. Koostanud väiketrükiseid Eesti ohvitserkonna, Vabadussõja mälestussammaste ja Vabadussõjas langenute ning neile pühendatud mälestusmärkide, Eesti Vabaduse Risti ja Läti Karutapja ordeni kavaleride kohta ning kommunistlike repressioonide ja sõjahaudadega seonduvalt.

Muinsuskaitsejuhina olnud eestvedajaks arvukate Vabadussõja monumentide ja mälestustahvlite rajamisel Eesti riigimeestele ja sõjaväelastele, Vabadussõjas langenuile, Vabaduse Risti ja Karutapja ordeni kavaleridele, metsavendadele, ühiskonna- ja kultuuritegelastele ning Eesti iseseisvusega seonduvate oluliste sündmuste jäädvustamisel.

Pälvis 1989. aastal aktiivse muinsuskaitselise tegevuse eest Eesti Kultuurifondi aastapreemia, 2002. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi Teeneteristi ja 2010. aastal Kaitseministeeriumi Kuldrinnamärgi.

Vabariigi President annetas 2006. aastal talle Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete eest Riigivapi V klassiga.

Tunnustati 2017. aastal Hendrik Sepa preemiaga 2016. aasta parima Eesti sõjaajaloolise publikatsiooni “Eesti Vabaduse Risti kavalerid” eest.

Abikaasa Tiina (1969), tütar Mari-Ann (1989) ja poeg Jaak-Erik (2002).

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]