Jaak Pihlak

Jaak Pihlak (sündinud 1. detsembril 1961 Viljandis) on eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja.

Haridus

Lõpetanud Puiatu 8-klassilise Kooli ja Viljandi 5. Keskkooli ning Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna diplomitööga "Eesti sõjaväe atašeed 1918-1940". Kaitses 2006. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas teadusmagistrikraadi, tema magistritöö oli "Karutapjad ja ristimehed. Eesti-Läti suhted teenetemärkide näitel".

Töö

Töötas 1991. aasta septembrist kuni 2025. aasta maini Viljandi Muuseumi direktorina.^[1]

Tegevus ühingutes ja töö valitavatel ametikohtadel

On alates 1988. aastast Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees, 1999. aastast Akadeemilise Ajalooseltsi, 2001. aastast loomingulise kollektiivi "Sakala Kalender" ja 2004. aastast Eesti Sõjamuuseumi nõukogu ning 2006. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaskogu liige.

On kuulunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi Viljandi osakonna juhatusse ning Viljandi Kultuurikolledži ja Johann Köleri Fondi nõukogusse.

Samuti oli Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu asutajaliige, asepresident aastatel 1993–1995 ja president 1995–1999 ning 1994–2006 Eesti Muuseuminõukogu liige.

Aastatel 1989–2002 ja 2005–2021 oli Viljandi linnavolikogu liige.

Teosed

Avaldanud monograafiad "Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad (Viljandi, 2010), mis ilmus ka läti keeles pealkirjaga „Lāčplēša Kara ordeņa un Brīvības krusta kavalieri“ (Valters un Rapa, Rīga, 2019), "Eesti ohvitser – langenud Vabadussõjas" (Viljandi, 2020) ja "Viljandimaa Vabadussammas" (Viljandi, 2023).

Koostanud mahuka teatmeteose "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" (Viljandi, 2016) ja kogumiku "Muinsuskaitseliikumine Viljandimaal" (Viljandi, 2003).

Kaasautor 12-köitelisele raamatusarjale "Sakalamaa ei unusta" (Viljandi, 1991–1997), andmekogule "Eesti Vabadusristi kavalerid. Register" (Pärnu, 1997) ja "Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Register" (Viljandi, 2004), koguteostele "Kindral Johan Laidoner" (Tallinn, 1999), "Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased" I (Tallinn, 1998), II (Tallinn, 2002), III (Tallinn, 2003), IV (Tallinn, 2005), "Vabadussõja mälestusmärgid" I (Keila, 2002) ja II (Keila, 2005), "Eesti soomusrongid ja soomusronglased" (Tallinn, 2003), "Vabadussõjast Võidusambani" (Tallinn, 2009), "Wabaduse sangarid" (Tallinn, 2023) ning "Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu" (Viljandi, 2024).

Konsultant-juhendaja raamatute "Põhja Pojad Eestis" (Viljandi, 2003) ja "Põhja Poegade retk" (Viljandi, 2008) ning kogumiku "Eesti Vabadussõda kooliõpilaste silmade läbi" (Tallinn, 2005) koostamisel.

Avaldanud artikleid mitmesugustes koguteostes ja perioodilistes väljaannetes. Koostanud väiketrükiseid Eesti ohvitserkonna, Vabadussõja mälestussammaste ja Vabadussõjas langenute ning neile pühendatud mälestusmärkide, Eesti Vabaduse Risti ja Läti Karutapja ordeni kavaleride kohta ning kommunistlike repressioonide ja sõjahaudadega seotult.

Oli Võidupühal, 23. juunil 2023. aastal avatud Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamise eestvedaja. {1-10}

Tunnustus

1989 – Eesti Kultuurifondi aastapreemia
2002 – Eesti Muinsuskaitse Seltsi teeneterist
2004 – Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu I klassi teeneterist
2006 – Riigivapi V klassi teenetemärk
2010 – Kaitseministeeriumi kuldrinnamärk
2017 – Hendrik Sepa preemia 2016. aasta parima Eesti sõjaajaloolise publikatsiooni "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" eest
2022 – Vabaduse Tammepärja aumärk^[2]
2023 – EELK Viljandi Jaani koguduse tänumedal Viljandimaa Vabadussamba taastamise eestvedajale
2025 – Valgetähe IV klassi teenetemärk