AS Küttejõud
AS Küttejõud (ka: AS Kütte-Jõud) oli aastatel 1920–1940 Kiviõlis tegutsenud kaevandusettevõte.[1]
Ettevõte oli Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute Aktsiaühingu tütarühing.[1]
1920. aastal anti Põhja Paberi- ja Puupapivabrikule loa alustada maardlauuringuteks Sonda ja Püssi raudteejaama vahelisel maa-alal. 1922. aastal sai ettevõte loa Püssis põlevkivikaevanduse rajamiseks[1] ja 1920. aastail alustas tööd Küttejõu karjäär.
1922. aastal andis Põhja Paberi- ja Puupapivabrik kõik õigused ja kohustused üle aktsiaseltsile Eesti Kiviõli, mis rajas Erra-Sala küla maadele Kiviõli põlevkivikaevanduse, kus alustas põlevkivi avakaevandamisega. AS Kütte-Jõud oli arvestatav põlevkivi tootja. Erakaevanduste hulgas oli ta pikka aega konkurentsitult esimene ning ületas 1920. aastate lõpul oma umbkaudu 100 000-tonnise aastatoodanguga enamikku riigikaevandusigi. Üks edu aluseid oli kindlasti toonaste karjääride moodsaim tehnika.[2]
1924. aastal alustas Eesti Kiviõli põlevkivi termilise töötlemisega. 1927. aastal ehitati esimene katseline tunnelahi võimsusega 75 tonni põlevkivi ööpäevas. 1928. aastal hakati tööstuse läheduses jõudsalt kasvanud asulat nimetama Kiviõliks[3]. 1939. aastal oli ettevõtte toodang 132 000 tonni.[1] Ettevõttes töötas 200–250 inimest.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 EE 12. köide, 2003: 273.
- ↑ Mait Sepp, Margus Pensa, Mis saab maast pärast kaevandust: Küttejõu karjääri lugu, Eesti Loodus, 2007/9
- ↑ Kiviõli Keemiatööstuse tekkelugu, 1920-1930, www.keemiatoostus.ee (vaadatud 10.08.2020)