Jaakobuse kiri

Allikas: Vikipeedia

Jaakobuse kiri on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend Jk). See on Uue Testamendi kaanonis 20. raamat, millele eelneb Kiri heebrealastele ja järgneb Peetruse esimene kiri. Kirja autor on traditsiooni järgi Jaakobus. Tekst on algselt kirjutatud koinees. Kardinal Stephen Langton jagas teksti 5 peatükiks.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Jaakobuse kiri polnud algselt pealkirjastatud. Traditsiooni järgi nimetati esimeste sajandite jooksul Jaakobuse kirja kreeka keeles Επιστολή Ιακώβου. Vulgatas on kiri kui Epistula Iacobi.

Autorlus[muuda | muuda lähteteksti]

Traditsiooni järgi on kirja autor Jeesus Kristuse vend Jaakobus. [1] [2]. Osa teolooge on veendunud, et kirja võis koostada mõni Jaakobuse õpilastest. Athanasios lisas Jaakobuse kirja 367 Uue Testamendi kaanonisse, kuid Theodorus Mopsuestiast ja Gaius Marius Victorinus kahtlesid Jaakobuse kirja kanoonilisuses.

Jean Calvin omistas kirja autorluse Alfeuse pojale Jaakobusele. Martin Luther oletas esmalt, et kiri polegi apostlitega seotud ja keeldus esialgu seda Uue Testamendi kaanonis tunnustamast, kuid hiljem tunnustas kirja siiski kaanoni osana. Melanchton omakorda leidis, et Jaakobuse kirja sõnum pole Pauluse sõnumiga vastuolus ja kiri kuulub Uue Testamendi kaanonisse.

Tekkelugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaakobus oli Jeruusalemma kristliku koguduse üks juhtidest koos Peetruse ja Evangelist Johannesega. Jaakobuse kiri on lähetatud võõrsil elavatele juudikristlastele. Kiri võib olla koostatud enne Pauluse kirju, mistõttu see võib olla Uue Testamendi vanim tekst, kuid enamik teolooge eeldab, et kiri on koostatud peale Pauluse kirju millalgi 1. sajandi lõpus.

Kirja varasemad säilinud katkendid sisalduvad 3. sajandist Papüürus 20, Papüürus 23 ja Papüürus 100 manuskriptidelt.

Ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Jaakobuse kiri koosneb 5 peatükist, mis jaguneb 108 salmiks. Teksti jagas peatükkideks 13. sajandil kardinal Stephen Langton ja salmideks Robert Estienne 1551.

Sisu ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Jaakobuse kirjas mainitakse sõna "tegu" 13 korda ja "usku" 12 korda. Jeesust on kirjas mainitud 2 korda. Kirjas sisaldub peamine alus viimse võidmise sakramendiks. [3]. Samas ei mainita kirjas kordagi surma ega ülestõusmist.

  • 1:1 – tervitus
  • 1:2–1:8 – usust ja tarkusest
  • 1:9–1:11 – vaesusest ja rikkusest.
  • 1:12–1:18 – kiusatustest.
  • 1:19–1:27 – jumalasõna kuulmisest.
  • 2:1–2:13 – hoiatus erapoolikuse eest
  • 2:14–2:26 – tegudest.
  • 3:1–3:12 – keele otstarbest.
  • 3:13–3:18 – ülimast tarkusest.
  • 4:1–4:10 – suhtest kaduva maailmaga.
  • 4:11–4:12 – kristlaste omavahelisest kohtuskäimisest.
  • 4:13–5:6 – hoiatused.
  • 5:7–5:20 – kannatlikkus ja palve.

Kiri eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on pärit esimesed eestikeelsed teadaolevad kirjakohad Jaakobuse kirjast. [4]

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Jakkabi se Apostli Rahmat kigille kirjotetu". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Jakobusse se Apostli Ramat keigile kirjotud" ja 1739 Piiblis "Apostli Jakobusse Ramat Keige usklikkude heaks kirjotud."

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mk 6:3.
  2. Gl 2:9.
  3. Jk 5:14-15.
  4. Jk 1:17; 5:14-15.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]