Johannese esimene kiri

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search


Johannese esimene kiri on Uue Testamendi kaanonis 23. tekst. Arvatavasti on selle epistli kirjutanud apostel Johannes, kes usutavasti on kirjutanud ka ülejäänud Johannese kirjad (teise ja kolmanda) ning Johannese evangeeliumi. Johannese esimene kiri on nähtavasti kirjutatud ca aastal 100 - 150 Ephesoses[1]. Epistel on kirjutatud suure tõenäosusega allakäinud ja lõhenenud Johannesliku kogukonna[2] kristlastele[3], ning selle eesmärgiks oli võidelda gnostitsismiga (eriti doketismiga) ehk valeõpetusega Jeesuse tõelisest olemusest. Selles kirjas antakse ka juhiseid, kuidas elada tõelise kristlasena, vennalikult.[4]

Ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1:1-4 - Eellugu
  • 1:5 - 3:10 - Esimene osa: Jumal on valgus ja me peame valguses käima
  • 3:11 - 5:12 - Teine osa: Kõndige nagu Jumala lapsed, kes on Kristuses armastatud
  • 5:13 - 21 - Kokkuvõte[5]

Autorsus[muuda | muuda lähteteksti]

Otseseid fakte autori kohta ei ole. Samuti ei maini kirjutaja kordagi epistlis, kes ta nimeliselt on, kuid arvatavasti on autor keegi Johanneslikust kogukonnast, kuid nähtavasti mitte sama, kes on kirjutanud suurema osa evangeeliumist. Traditsiooniliselt loetakse autoriks apostel Johannest Ephesosest. Kirjutamise stiil, mis pürgib pigem küpsuse kui elegantsuse poole, annab märku sellest, et ilmselt oli apostelliku kirja üleskirjutaja juba kõrges eas ning tunnustatud kirikuisa (näiteks pöördumine “armsad lapsed” (kr. k τεκνία) viitab autoriteetsusele). Lisaks kirjutaja eale saab veel oletada, et kirja panija koos teiste läbikäijatega seltsis Jeesusega neil sündmustel, millest ta jutustab. Sellele osutab minategelase mitmuse positsiooni ehk “meie” tihe kasutamine (1Jh1:1). On ka teooria, et see võib ka lihtsalt üleüldiselt usklikele viidata (1Jh4:7-19), kuid sellele vastuväiteks on kirjakoht 1Jh1:1-5, mis kaotaks oma mõtte, kui see ei räägiks spetsiifilistest inimestest, spetsiifilises ajas ja kohas. Ilmselt kirja autor on tahtnud rõhutada, et ta tunnistas oma silmaga Jeesuse elu.[6]

Epistli keel, konseptuaalne stiil ja sisu on väga sarnased Johannese evangeeliumile (lühend Jh), Johannese teisele kirjale (lühend 2Jh) ja Johannese kolmandale kirjale (lühend 3Jh), ning see annab alust arvata, et need on kirjutatud sama autori poolt.[7] Kuid on ka mittetraditsioonilisi seisukohti. Näiteks üks alternatiivseid teooriaid on see, et nii Johannese epistlid, kui ka Johannese evangeelium on kirjutanud Johannes Vanem (ing. k. John the Elder). Seda teooriat kinnitab näiteks see, et teises ja kolmandas Johannese kirjas on autorit tutvustatud kui Vanem (ing. k. the elder). Samuti toetab seda väidet 1.sajandi piiskop Papias Hierapolisest, kuid pole kindel, et ta ei viita Johannes Vanemale, pidades silmas apostel Johannest. Veel on teooria, et kirja autor võis olla evangelisti jünger. Kuid need, kes seda teooriat pooldavad, ei väida, et jünger on Johannese evangeeliumi kirjutanud.[8]


Kontekst ja taust[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi andmeid Johannese esimese kirja kohta napib, on piisavalt vihjeid võitlusest varajase gnostitsismiga (imselt paganliku, mitte veel kristliku gnostitsismiga), eriti doketismiga. Sellele viitavad näiteks kirjakohad 1Jh.2:22 “Kes on valetaja? Eks ju see, kes salgab, et Jeesus on Kristus. Antikristus on see, kes salgab Isa ja Poega.” ja 1Jh.4:3 “ning ükski vaim, kes seda Jeesust ei tunnista, ei ole Jumalast, vaid see on antikristuse oma, kellest te olete kuulnud, et ta tuleb, ja nüüd ta juba ongi maailmas.” Peamiselt tähendas tollel ajal ketserlus Jeesuse inkarnatsiooni (lihaks saamise) eitamist, kuna jumaluse lihaks saamine oli arusaamatu ja seetõttu vastuvõetamatu. Selle tegi kergemini seeditavaks doketism, mis eristas Jeesuse kahte olemust: inimene (Jeesus) ja Jumal (Kristus). Kristus küll ilmus inimesena, kuid selle õpetuse järgi ei ole inkarnatsioon reaalne nähtus. Kuna doketism oli laialdaselt aktsepteeritud, kuid epistli kirjutajale valeõpetus, siis kirjast on näha, kuidas ta võitleb selle õpetuse vastu.[9]

Eesmärk ja õpetus[muuda | muuda lähteteksti]

Apostel mõistab, et kirikul on keeruline aeg, kuna kristlus oli segunemas tolleaegse paganlusega. Seetõttu oli hädasti vaja mõjuvat vastumürki, ning sellepärast kirjutabki Johannes kirja, et hoiatada oma ümbruses elavaid usklikke antikristuste eest (kusjuures kirjutaja vihjab, et antikristused on prohvetid (1Jh.2:18-22; 1Jh.4:3) ning juhendada neid olema õiged kristlased. Ta maalib kirjas perfektse kristlase pildi, kuid põgusalt ning ettevaatlikult põimib sinna sisse ka probleemi.[10]

Väga selgelt on näha, et Johannese esimene epistel on kirjutatud usklikele, mitte niivõrd paganatele, eesmärgiga kosutada usklike hingi, neid õigele teele suunata. Johannes seletab kristlusaseks olemise õiget tähendust läbi kristlusele essentsiaalsete mõistete patt, valgus, uuestisünd, teadmine.[11]

Vorm[muuda | muuda lähteteksti]

Johannese esimene epistel ei ole otseselt kiri, kuna sellel puuduvad kirja tunnused. Johannese esimesel “kirjal” pole otseselt sissejuhatavat osa või tervitust, samuti pole sellel mingit kindlalt äratuntavat kokkuvõtet. See sarnaneb rohkem lühijutlusele kui kirjale. Kuid siiski vihjab üleskirjutaja, et tegu on ikkagi kirjaga (1Jh.2:1, 26). Mitmed uurijad on selle klassifitseerinud kas traktaadiks või kirja kujul olevaks pikaks tiraadiks. Kuid see pole nii lihtne. Selle epistli taga varjub ajalugu, mis räägib näiteks sellest, et ilmselt oli kirjutaja tuttav lugejatega, mis tähendab, et see pole niisama traktaat või pikk tiraad, vaid siiski kiri, suunatud kindlale publikule. Lisaks sellele, kasutab kirjutaja tihti pöördumist “armas” või “lapsed”, mis oleksid traktaadi või tiraadi jaoks kohatud, kuid kirjas viitavad sellele, et lugejad ja kirjutaja on omavahel lähedased. Epistlis on palju konstantseid kordusi ja antiteetilisi parallelisme (Jh.2:7-8; Jh.2:9-10).[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Raymond E. Brown. An Introduction to the New Testament. lk. 384
  2. ing. k. Johannine circle
  3. Raymond E. Brown. An Introduction to the New Testament. lk. 384
  4. Guthrie, Donald. The New Testament Inroduction. Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 864 - 868
  5. Raymond E. Brown. An Introduction to the New Testament. lk. 384
  6. Guthrie, Donald. The New Testament Inroduction. Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 858 - 861
  7. Guthrie, Donald. The New Testament Inroduction. Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 858 - 859
  8. Guthrie, Donald. The New Testament Inroduction. Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 862 - 863
  9. Guthrie, Donald. The New Testament Inroduction. Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 864 - 866
  10. Guthrie, Donald. The New Testament Inroduction. Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 866 - 868
  11. Guthrie, Donald. The New Testament Inroduction. Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 868
  12. Guthrie, Donald. The New Testament Inroduction. Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 868 - 871