Juuda kiri

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Juuda kiri (lühend Jd) on üks Uue Testamendi raamat Piiblis. See on Uue Testamendi kaanonis 26. raamat, millele eelneb Johannese 3. kiri ja järgneb Johannese Ilmutuse raamat. Kirja autoriks on traditsiooniliselt peetud Juudast, keda teoloogid on samastanud Jeesuse poolvennaga Matteuse evangeeliumis 13:55 [1]. Autor on kirja suunanud kristlastele, keda kutsub üles võitlema pühadele kord antud usu pärast ja samas hoiatab neid valeõpetuste eest. Teoloogid on raamatut sisu poolest võrrelnud Peetruse 2. kirjaga. Juuda kiri on 25 salmist koosnev, mis on üks lühemaid raamatuid Uues Testamendis.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Juuda kiri on algselt kirjutatud koinees, lisaks puudus sellel algselt pealkiri. Traditsioonide järgi nimetati esimeste sajandite jooksusl Juuda kirja kreeka keeles Επιστολή Ιούδα, Vulgatas oli kiri pealkirjastatud kui Epistula Iudae.

Autorlus ja adressaat[muuda | muuda lähteteksti]

Autorlus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirja autor identifitseerib ennast kui Jeesuse Kristuse sulast ja Jaakobuse venda Juudast. Juudast endast ei ole kuigi palju teada, mis selgitab tema vajadust märkida ennast kirjapildis ära Jaakobuse vennana. Väljaspool Juuda kirja on nime Juudas mainitud Uues Testamendis neljal korral: Juudas Iskariot; Juudas, Jaakobuse poeg (Lk 6:16); Juudas, keda hüüti ka Barsabaseks (Ap 15:22) ning Juudas, Jeesuse poolvend (Mt 13:55; Mk 6:3). Viimast meest neist neljast seostatakse Juuda kirjaga kõige rohkem.

Paljud kristlased usuvad, et "Jeesuse vennad", keda Mt:13:55 mainitakse ei ole Maarja bioloogilised lapsed, vaid kasulapsed. Salamisi piiskop Epiphanius on oma teoses "Panarion" maininud, et Joosep, Jeesuse maine isa, oli esmalt abielus, kust sündisid Jaakobus, Joosep, Siimon, Juudas ja kaks tütart. Peale oma esimese naise surma võttis Joosep oma naiseks kahekümneaastase Maarja[2]. Seega Jaakobus ning tema õed-vennad ei olnud Maarja lapsed, vaid lapsed, kes olid pärit Joosepi esimesest abielust.

Adressaat[muuda | muuda lähteteksti]

Kirja saaja on ebamääraselt väljendatud ega anna vihjeid kirjasaajate asukohast. Need, keda Jd 1:2 on nimetatud "armastatuteks", "hoituteks" ja "kutsututeks" võivad olla kristlased ükskõik kust[3]. Seega saab öelda, et kiri on mõeldud kristlastele üldiselt. Juudi apokrüüfi kasutamise tõttu on osadel juhtudel jõutud järeldusele, et kirja sihtgrupiks on juudid. Piirkondlikult on kirjas viiteid Palestiina piirkonna aladele.

Dateering ja kirjutamise koht[muuda | muuda lähteteksti]

Juuda kirja puhul on teada ligikaudne dateering, milleks on pakutud aastaid vahemikus 60- 120 pKr. Seega saab öelda, et kirja esimene pool on 1. sajandist ja teine pool 2. sajandist. Kui võtta kirja autoriks Juudas, kes identifitseeris ennast kui Jeesuse vend, siis ei saa kirja kirjutamine jääda hilisemasse perioodi[4]. Teoloogid eeldavad, et Juudas sündis kristliku ajastu varasemal perioodil, mis muudab tema kirjutatud kirja mitte hilisemaks kui 70 pKr.

Mõned teadlased usuvad, et kirja kirjutamise periood võib jääda ka aega peale apostleid, sellepärast et Jd 1:17 kutsub üles mäletama Issanda Jeesuse Kristuse apostlite sõnu. Tulenevalt sellest saab öelda, et kiri võib olla kirjutatud peale 110 pKr.

On põhjust arvata, et kiri on kirjutatud Palestiinas, eeldusega, et Juudas vend Jaakobus oli Jerusalemma kiriku juhtidest.

Sisu ja selle ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Juudas nõuab tungivalt, et tema lugejad kaitseksid Kristuse õpetusi ning peaksid meeles apostlite sõnu. Jd 1:5-7 meenutab ta, et isegi pärast Issanda päästmist Egiptusest karistas ta neid, kes langesid ebausku. Lisaks räägib ta ka inglitest, kes ei hoidnud kinni oma päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme. Soodomat ja Gomorrat ning sealseid ümberkaudseid linnu ning nendes toimunud hooramist mainib ta samuti.

Selles kirjas on palju sellised aspekte, mida ei leia mujalt piiblist. Juudas kirjutas inglitest, kes oma seisust ei hoidnud (Jd 1:6), peaingel Miikaeli vaidlusest Lutsiferiga Moosese keha pärast (Jd 1:9) ning Eenoki prohvetlikust kuulutusest Päästija teise tulemise kohta (Jd 1:14-15). Tulenevalt kõigest sellest saab öelda, et Juudas rääkis karmilt nendega, kes olid Jumala ja Tema teenijate vastu ja ka nendega, kes tegelesid kõlvatu paganakummardamisega ning väitsid, et nad on vabad Jumala käskudele, sealhulgas kõlbelisele seadusele kuuletumisest. Ta kirjeldas nende pahede isiklikke omadusi ning arusaamu.

Sisu ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tervitus (1-3)
  2. Kirjutamise põhjus (3-4)
  3. Hoiatus valeõpetajate ja kõlbelise laostumise eest (5-16)
    1. Uskmatute kohtuotsuste ajaloolised näited (5-7)
  • Uskmatu Iisrael (5)
  • Karistada saanud inglid (6)
  • Soodom ja Gomorra (7)
    1. Juuda-aegsed uskmatud (8-16)
  • Uskmatute pilkav kõnepruuk (8-10)
  • Uskmatute kirjeldamine (11-13)
  • Uskmatute tulevikust (14-16)
  1. Pöördumine Jeesuse sõna järgijate poole (17-23)
  2. Õnnistussõnad (24-25)

Stiil ja struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Juuda kiri on 25. salmist koosnev lühike teos. See kiri on klassikaline näide iidse kirja kohta, mis algab tervitusega, omab kindlat sisu ja kirjutamise mõtet ning lõpeb doksoloogiaga. Justnimelt viimast aspekti on teoloog Peter H. Davids nimetanud Piibli üheks kõrgema kvaliteediliseks[5].

Autor on nii lühikese kirja juures kasutanud parallelismi mitmel korral. Kõige selgemalt on seda näha kirja alguses ja lõpus ning see on kokkuvõetav kolme lihtsa punktiga:

  • Jeesuses Kristluses hoitud (Jd 1:1; Jd 1:24),
  • Jumalas armastatud (Jd 1:1; Jd 1:21)
  • usule rajatud (Jd 1:2-3; Jd 1:20).

Kirja algne sõnastus ja vorm kreeka keeles näitab, et kirja kirjutaja oli sõnaosav ja hea keeletunnetussega. Seega saab kirja autorit pidada haritud ja hinnatud meheks. Kiri on kirjutatud väljaelavalt ning hingepuistavalt, näiteid uskmatute kohta ning nende tuleviku kohta on konkreetsed ja ranged. Kirjas ei ole ka mingit kaheti mõistmist.

Sõnad αγιοσ ja κλητοσ viitavad sarnasusele Peetruse 2. kirjaga. Lisaks on täheldatud sarnasust ka Eenoki raamatu kuuenda peatükiga.

Sarnasus Peetruse 2. kirjaga[muuda | muuda lähteteksti]

Uue Testamendi lugemisel võib leida selgeid sarnasusi Peetruse 2. kirja ning Juuda kirja vahel. Selline ideeline ja sõnaline sarnasus on tõstatanud mitmeid küsimusi mõlema kirja autorluse kohta. Sageli on arvatud, et mõlemad kirjad võivad pärineda mõnest kaotsi läinud ühisallikast, lisaks usutaks, et Juudas on oma kirja kopeerinud Peetruselt või vastupidi. Ei ole haruldane ka pakkumine, et mõlema raamatu autorid ei ole need inimesed, keda nad ütlevad, et nad on[6].

Mõlemad kirjad kasutavad sarnaseid termineid ning mõistavad hukka valeõpetajaid ning liiderlikult elavaid isikuid. Alljärgnevas tabelis võib näha nende kahe kirja sarnasusi:

Peetruse 2. kiri Juuda kiri
1:2 Armu ja rahu saagu teile rohkesti Jumala ja Jeesuse, meie Issanda

tundmise kaudu!

1:2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!
2:1 Aga rahva seas oli ka valeprohveteid, nõnda nagu teiegi sekka tuleb valeõpetajaid, kes vargsi toovad sisse hukutavaid eksiõpetusi ja salgavad ära Issanda, kes on nad vabaks ostnud. Nad tõmbavad iseeneste peale äkilise hukatuse. 1:4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed, kes juba muiste on ette kirja pandud selleks kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse
1:12 Seepärast ma tahan teile kõike seda üha meelde tuletada, kuigi te seda küll teate ja olete kinnitatud teile antud tões. 1:5 Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud,
2:4 Jah, Jumal ei säästnud patustanud ingleidki, vaid tõukas nad põrgupimeduse soppidesse kinnipidamiseks kuni kohtuni. 1:6 ning et ta ingleidki, kes ei hoidnud kinni oma päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme, säilitab
2:6-9

6 ta muutis tuhaks Soodoma ja Gomorra linnad, mõistes need hukka hävinguks ja pannes hoiatustähiseks tulevastele jumalakartmatutele.

7 Ta kiskus hukatusest välja õige mehe Loti, keda kõlvatud inimesed vaevasid oma liiderliku eluviisiga,

8sest nende seas elades ning kõike seda nähes ja kuuldes oli see õige piinanud oma õiglast hinge päevast päeva ülekohtuste tegude pärast.

9 Nii oskab Issand küll jumalakartlikke kiusatusest välja kiskuda, ülekohtusi aga nuhtlemiseks kinni pidada kohtupäevani

1:7 Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.
2:10-12

10 Iseäranis nuhtleb Issand neid, kes rüvedas himus elavad lihaliku loomuse järgi ning põlgavad Issanda valitsust. Need on jultunud ja ennast täis ega põrka tagasi teotamast kirkuseingleid,

11 kuigi isegi inglid, kellel on rohkem jõudu ja väge, ei lausu nende kohta teotavat otsust Issanda ees.

1:8 Otse nõndasamuti ju pilastavad ka need unenägijad ihu, lükkavad kõrvale Issanda valitsuse ja teotavad kirkuseingleid.
2:13 karistatuna ülekohtu eest ülekohtu palgaga. Nad peavad lõbuks priisata päise päeva ajal, need mustuse- ja häbiplekid, kes turgutavad end oma lõbudes, kui nad pidutsevad koos teiega. 1:12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad. Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud,
2:15 Nad on loobunud otseteest ja eksinud ära, järgides teed, mida läks Beori poeg 1:11Häda neile, sest nad on läinud Kaini teed ja andunud tasu eest Bileami eksitusele ning Korahi kombel vastuhakkamise läbihukkunud!
2:17 Need on veeta allikad, marust aetavad udupilved, neile on määratud pilkane pimedus. 1:12-13

12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad. Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud, 13 oma häbi välja vahutavad metsikud merelained, ekslevad tähed, kelle jaoks on hoitud pilkane pimedus igavesti.

2:18 Sest rääkides tühiseid ja õõnsaid sõnu, ahvatlevad nad kõlvatute lihahimudega neid, kes hiljuti on jõudnud ära põgeneda eksituses elavate seast, 1:16 Need on nurisevad saatusekirujad, oma himude järgi käijad, kelle suu räägib õõnsaid sõnu, ja nad lipitsevad inimeste ees kasu pärast.
3:2 et te mäletaksite sõnu, mida pühad prohvetid enne on rääkinud, ning Issanda ja Päästja käsku teie apostlitelt 1:17 Teie aga, armsad, meenutage meie Issanda Jeesuse Kristuse apostlite sõnu, mida nad juba enne on rääkinud.
3:3 Seda teadke esmalt, et viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes käivad iseenese himude järgi 1:18 Sest nad ütlesid teile, et viimsel ajal tuleb oma jumalakartmatute himude järgi käivaid pilkajaid.
3:15 Ja meie Issanda pikka meelt pidage päästeks, nõnda kui ka meie armas vend Paulus teile on kirjutanud temale antud tarkust mööda. 1:24 Temale, kes suudab teid hoida komistamast ja panna laitmatuna oma kirkuse palge ette hõiskama,
3:18 Kasvage meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises! Tema päralt olgu kirkus nüüd ja igaviku päevil! Aamen. 1:25 ainsale Jumalale, meie Päästjale, olgu Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi kirkus, üllus, võimus ja meelevald enne kõiki aegu ja nüüd ja kõigi aegadeni! Aamen.[7]

Kiri eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Juda se Apostli Rahmat kigille kirjotetu". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Judasse se Apostli Ramat keigile kirjotud" ja 1739 Piiblis "Apostli Juda Ramat keige usklikkudele heaks kirjotud."

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ehrman, D. B (2000). The New Testament: A Historical Introduction to the Early Christian Writings. Suurbritannia: Oxford University Press. Lk 420. 
  2. Wiliams, F. (1994). The Panarion of Epiphanius of Salamis : Books II and III. Leiden: E.J.Brill. Lk 607. 
  3. Guthrie, D. (1990). New Testament Introduction. USA: Inter-Varsity Press. Lk 913. 
  4. Ibid.
  5. Davids, P. H. (2006). The Pillar New Testament Commentary: The Letters of 2 Peter and Jude. Grand Rapids, Michigan: Wm. B. Eardmans Publishing Co. Lk 106. 
  6. Green, M. (2010). Peetruse teine kiri. Juudase kiri. Suurbritannia: Inter-Varsity Press. Lk 20. 
  7. Mason, E. F., Martin, T. W.. "The Literary Relationship between 1 Peter, 2 Peter, and Jude". Society of Biblical Literature, 2014.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]