Matteuse evangeelium

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Matteuse evangeelium (lühend Mt) on Piibli Uue Testamendi kaanoni esimene raamat ja üks kolmest sünoptilisest evangeeliumist.[1] Varasema traditsiooni järgi on evangeeliumi autoriks apostel Matteus, hilisema teadusliku piiblikriitika alusel peetakse evangeeliumi kirjutajateks ka Matteuse lähikondlasi.[2] Matteuse evangeelium on kirjutatud koinees. See on peatükkide arvult pikim evangeelium ja ühtlasi Uue Testamendi üks mahukamaid raamatuid. Sama palju peatükke on Uues Testamendis veel Apostlite tegude raamatus. Algkirik pidas Matteu­se evangeeliumit peamiseks evangeeliumiks; kaasaegne piiblikriitika käsitleb seda alates 18. sajandi lõpust aga Markuse evangeeliumi järel kirjutatud teosena.[2] Seega arvatakse tänapäeval peamiselt, et Matteuse evangeelium on kirjutatud umbes aastatel 80-85.

Evangeelium oli eelkõige kirjutatud kristlikele juudi kogukondadele viisil, mille kohaselt oleks Jeesuse isik ja õpetus vastuvõetav ka juudikristlastele.[2] Evangeeliumi sisu on tugevas seoses Vana Testamendi kirjutistega.[2] Matteuse evangeeliumi kohaselt on Jeesus Vana Testamendi ettekuulutuse täitja, kes oli lojaalne Toorale ning tuli esialgulunastust tooma just juutidele. Evangeeliumis on välja toodud ka Jeesuse põlvnemine.[2]

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Matteuse evangeelium on kreeka keeles Κατὰ Ματθαιον (Kata Matthaion; “Matteuse järgi”). Ladinakeelses Vulgata traditsioonis on evangeeliumi nimi "Evangelium secundum Matthaeum".

Nimi "Matteuse evangeelium" omistati kirjatükile mingil hetkel 2. sajandil ning seda seisukohta toetas kohe algkristlusest saati kiriku traditsioon. Matteuse nime on evangeeliumis nimetatud vaid kahel korral, kui Jeesus kutsus tollihoone juures istuva tölneri endale järgnema (Mt 9:9) ning kui Jeesus kutsus oma 12 jüngrit enese juurde "ning andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugu nõtrust" (Mt 10:1-3).[2]

Kompositsioon ja taust[muuda | muuda lähteteksti]

Evangeeliumi kompositsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Matteuse evangeelium kirjeldab Jeesuse elu ja surma, Tema põlvnemist, sündi, õpetust, imetegusid, viimseid päevi, ristilöömist ja ülestõusmist.[3]

Kuna Matteuse evangeelium on suuresti kirjutatud Markuse evangeeliumi põhjal, saab öelda, et Matteus jutustas ümber Markuse poolt kirja pandud loo, kajastades seal ka enda huve koos oma rõhuasetustega. Matteuse evangeeliumi võib žanri poolest vaadelda ka kui midrashi ehk teoloogilist interpretatsiooni Markuse evangeeliumist. Samuti saab evangeeliumi vaadelda kui kaanonilist eeskuju, mille lugemine võiks olla ka kooskõlas juudi tähtpäevade kalendriga. Osad piibliuurijad viitavad Matteuse evangeeliumile ka kui katekismusele, sest evangeeliumis leidub palju pikki ja õpetuslikke arutlusi. Matteuse evangeeliumi üheks põhifunktsiooniks oli juba algkristluses kristliku kogukonna kasvatamine, milles leidus ka lugejale esitatud instruktsioone. [2]

Evangeeliumi taust[muuda | muuda lähteteksti]

Matteuse evangeelium on aja jooksul olnud üks autoriteetsemaid kirjutisi Jeesuse elu kohta. See ilmselt selgitab ka, miks on see kirjutis Uues Testamendis esimesel kohal. See autoriteet on kandunud ka tänasesse päeva, kuna sisaldab nii Mäejutlust, tähendamissõnu kui ka meieisapalvet.[3]

Matteuse evangeeliumi eesmärk pole sõnastatud. Nii võib tõlgendada, et eesmärgiks ongi evangeelium ise - rõõmusõnum Jeesusest.[4] Ka sõna evengeelium tähendab tõlkes “hea sõnum”.[3] Tänapäeva teadlased on jõudnud mõningasele kokkuleppele, et evangeelium on originaalis kirjutatud kreeka keeles ning on suuresti mõjutatud juudi kultuuriruumist.[2]

Matteuse Evangeeliumi kirjutamise asukohta on raske määrata, kuna ainsad teadaolevad tõendid selle kohta on kaudsed: dokumendid, mis on kirjutatud kreeka keeles ning peamiselt juudi kristlastele, kes elasid arvatavasti väikestes kogukondades suuremates asundustes. Osade uurijate arvates võib kirjutamise kohaks pidada Palestiinat, kuna evangeelium on eelkõige juudikogukonnale kirjutatud, kuid suurem osa uurijatest on arvamusel, et evangeelium kirjutati ilmselt Süüria Antiookias. See arvamus põhineb eelkõige teadmistele, mis on kogutud seal toona elanud elanikkonna kohta ning evangeeliumis kirjeldatud probleemid olid seal võrdlemisi tõenäolised. See tähendab, et juudikristlased oleksid pidanud oma vaateid kaitsma juudikogukonna poolt püstitatud süüdistuste ees, kuid samal ajal samastuma hoopis mittejuudi kogukonnaga. Küll aga on ära märgitud, et säärane arvamus on välja kujunenud selle põhjal, et sellest linnast teatakse rohkem kui mõne muu linna kohta.[2]

Matteuse evangeeliumis kirjeldatud kogukonna eluolu iseloomustavad tihedad pinged natsionalismi ja universalismi vahel, mis kajastub ka evangeeliumis endas. Samuti on Matteuse kogukonna probleemidega tihedalt seotud suhted Iisraeli rahva (Jumala poolt valitud rahvas) ja kiriku vahel.[2]

Teoloogid käsitlevad evangeeliumis kirjeldatud lugusid kriitiliselt. Kõigil lugudel on aga ühine eesmärk – kanda endas tõde, nii nagu jutustaja seda nägi Jeesuse kohta.[3]

Evangeelium on eelkõige kirjutatud juutidest kuulajaskonnale, kuid samuti oli Matteuse kogukonnas ilmselt palju nii-öelda paganaid või mittejuute. See tuleb eelkõige välja sellest, et evangeeliumis on viiteid misjonitööle just mittejuutide seas, seega oli Matteuse kogukond segu nii juutidest kui ka mittejuutidest.[3]

Allikad ja dateering[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 19. sajandist on teoloogid tekstianalüüsi alusel tuvastanud, et Matteuse evangeeliumi koostamisel on kasutatud Markuse evangeeliumit ja seni tuvastamata Q-allikat. Seega on praegu üldtunnustatud seisukoht, et Matteuse evangeelium on koostatud peale Markuse evangeeliumit 80. aasta paiku. Evangeeliumi vanimad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 104 ja Papüürus 67 manuskriptidelt 2. sajandist. Evangeeliumi kindla daatumi määramine on siiski väga problemaatiline ning on uurijaid, kes ei välista, et Matteuse evangeelium on kirja pandud juba enne 70. aastat. Ühe näitena võib välja tuua näiteks asjaolu, et Matteuse evangeeliumis on mitmel korral mainitud ka templit. Viiendas peatükis (5:23-24) lastakse ohvriand tuua templi altarile, mis hävitati roomlaste poolt 70. aastal. See aga võib viidata sellele, et evangeelium kirjutati ajal, mil tempel seisis veel püsti. Üks peamisi vastuargumente sellele teooriale on asjaolu, et Matteus on allikana kasutanud Markuse evangeeliumi, mis kirjutati arvatavasti 60. aasta paiku.[2]

Matteuse evangeeliumi koostamisel on ilmselt ligi 90% ulatuses kasutatud Markuse evangeeliumi. Matteus on Markuse evangeeliumi hoolikalt toimetanud, juurde on lisatud uut materjali ning Markuse materjali on koondatud.[5] Küll aga näib, et lisaks Q- allikale ja Markuse evangeeliumile on Matteuse evangeeliumi koostamisel suurem ligipääs olnud suulisele traditsioonile, mis väljendub teatud kirjakohtades. Seega konstrueeris Matteus oma narratiivi Jeesusest erinevatest allikatest, mis talle kättesaadavad olid: nii kirjalikud dokumendid kui ka suulised lood, mis varajaste kristlastest evangelistide ja tema enda kogukonna sees liikusid. Kirjalike allikatena kasutati seega Markuse evangeeliumi ja Q-allikat. Matteus tõi üheks looks kokku nii Jeesuse teod ja pärimuse kui ka tema põlvnemise, luues ühe ja tervikliku omavahel seotud narratiivi.[3] Kõik evangeeliumid on seega mingil määral ka suulist pärimust allikatena kasutanud. Need olid lood, mis ringlesid esimeste kristlaste ja Jeesuse järgijate hulgas alates ajast, kui Jeesus suri, kuni evangeeliumide kirjutamiseni.[3]

Autorlus[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 19. sajandist erinevate teoloogide pakutud muud autorid pole seni leidnud üldist tunnustust. Palju on juureldud selle üle, miks on üks evangeelium, mis on omistatud apostel Matteusele, nii suurel määral toetunud kirjatükile, mille kirjutaja ei olnud isegi üks kaheteistkümnest apostlist. Vastus peitub ilmselt asjaolus, et Matteus võis olla autoriteetsem ning seega tõsiseltvõetavam kui Markus ja tema evangeelium.[2]

Evangeeliumist ei leia otseselt viiteid autorile, kes eelistab jääda anonüümseks. Erinevad uurijad on kahtluse alla seadnud mitmeid autorlusega seonduvaid aspekte. Nagu näiteks, kui autorid olid ise Jeesuse tegusid oma silmaga näinud, siis miks ei lisanud nad sinna juurde oma nime. Samuti kuna Jeesus ja tema apostlid rääkisid arvatavasti omavahel aramea keelt, siis kuidas olid evangeeliumid kirjutatud selges kreeka keeles, hoolimata sellest, et apostlid olid võrdlemisi väikese haridustasemega. Poleemikat tekitab ka asjaolu, et kui Matteus nägi oma silmaga pealt, kuidas Jeesus midagi ütles ja tegi, siis kuidas paljud lõigud erinevates evangeeliumides kattuvad, kohati lausa sõna-sõnalt. Miks peaks keegi, kes on Jeesusega nii palju aega koos veetnud kordama vahepeal teist evangeeliumi? Samuti ei too autor kordagi välja, et tema ise oma silmaga nägi sündmusi aset leidmas.[3]

Matteus on ilmselt allikaks varajastele märkimisväärsetele osadele evangeeliumist, nt Jeesuse ütlused ja võib-olla isegi mõned narratiivsed materjalid. Matteuse kogukonna järgijaid võisid seega selle evangeeliumi koondada vormi nagu me tunneme seda täna. Viimane tekstitoimetamine sai arvatavasti tehtud varajaste hellenistlike juudikristlaste poolt, kes olid omaksvõtnud, et Jeesus on messias ning püüdsid kirjutisega näidata ka seost vana traditsiooniga ja uue kuningriigi tulekut.[2]

Struktuur ja sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Henrik Olrik. Mäejutlus (Mt 5–7). Kopenhaageni Sankt Mathæuse kiriku altarimaal

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Matteuse evangeelium koosneb 28 peatükist, mis jagunevad 1071 salmiks.

Kuna Matteuse evangeeliumis on väga palju struktuurilisi elemente, ei ole uurijate seas jõutud konsensusele, mis kirjeldaks evangeeliumi põhistruktuuri. Üks peamisi struktuuriteooriaid on viiest diskursusest, mille alusel on evangeelium jagatud viieks suuremaks osaks Jeesuse õpetuste järgi. Säärane jaotus võib viidata ka näiteks sellele, et ka Vanas Testamendis on 5 Moosese raamatut, mis omakorda võib viidata, et Jeesus on justkui uus Mooses, kes on uue seaduse tooja. Evangeelium jagatakse struktuuriliselt ka näiteks peamiste sündmuste põhjal, kuid see on problemaatiline eelkõige sellepärast, kuna erinevad tõlgendused näevad sündmusi oma perspektiivist lähtuvalt ning seega ei valitse selles valdkonnas alati üksmeel. Üheks võimaluseks, kuidas veel teksti struktuuriliselt kirjeldada, on vaadelda seda kui narratiivi ja õpetuse vaheldumisena, kuid säärane meetod on üsna lihtsakoeline ning ei rakendu kogu evangeeliumi vältel. Matteus ei ole evangeeliumis seega kasutanud läbivalt ühte struktuurimudelit ning see teeb ka selle kirjeldamise keerukaks.[2]

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jeesuse sünd ja ettevalmistus Mt 1:1-4:16
    • Jeesuse sünd ja lapsepõlv Mt 1:1-2:23
    • Jeesuse ettevalmistus kuulutamistööks Mt 3:1-4:16
  • Jeesuse avalik kuulutamistöö Galileas Mt 4:17-16:20
    • Jeesuse avaliku kuulutamistöö algus Mt 4:17-25
    • Jeesuse mäejutlus Mt 5:1-7:29
    • Jeesuse ilmutab autoriteeti Mt 8:1-9:34
    • Jeesus õpetab jüngreid Mt 9:35-11:1
    • Variseride kriitika Jeesuse kohta Mt 11:2-12:50
    • Jeesuse tähendamissõnad Taevasest Kuningriigist Mt 13:1-53
    • Reaktsioon Jeesuse tähendamissõnadele Mt 13:54-16:20
  • Jeesuse kuulutamistöö Galileas Mt 16:21-18:35
    • Õpetus Jeesuse missioonist Mt 16:21-17:27
    • Õpetus jüngrite sotsiaalsetest suhetest Mt 18:1-35
  • Jeesuse kuulutamistöö Judeas Mt 19:1-25:46
    • Jeesus teel Jeruusalemma Mt 19:1-20:34
    • Jeesuse saabumine Jeruusalemma Mt 21:1-22
    • Jeesuse taunimine Jeruusalemmas Mt 21:23-23:39
    • Jeesuse õpetus tulevastest asjadest Mt 24:1-25:46
  • Jeesuse kannatused ja ülestõusmine Mt 26:1-28:20
    • Ettevalmistused Mt 26:1-46
    • Jeesuse kinnivõtmine ja kohtupidamine Mt 26:47-27:26
    • Jeesuse ristilöömine Mt 27:27-56
    • Jeesuse matmine ja ülestõusmine Mt 27:57-28:20[1]

Suhe juutlusega[muuda | muuda lähteteksti]

Matteuse evangeelium oli suuresti adresseeritud juudikogukonnale, seda tõestavad mitmed aspektid, mis on läbivad terves narratiivis. Näiteks algab Matteuse evangeelium Jeesuse päritolu kirjeldamisega. Oluline rõhuasetus on Jeesus juudipäritolu väljatoomisel (pärinemine Abrahamist) ning et Jeesus on samas sugupuus kuningatega. Tähelepanuväärne on see sellepärast, et Matteuse evangeeliumis on põlvnemist rõhutatud sümbolite ja rohkete pikkade kirjeldustega, millest järeldub, et Jeesus oli ülim teostus juutide lootustele. Matteuse evangeeliumis on erinevalt Markusest välja toodud terve Jeesuse sugupuu, mis viib kuni Abrahamini välja, sisaldades ka palju teisi teada-tuntud nimesid Iisraeli rahva ajaloost (Abraham, Isaak, Jakob, Taavet, Saalomon). Küll aga on see vereliin Joosepi perekonna oma ning mitte Maarja, kelle abikaasa Joosep oli. Tekstist tuleb aga välja, et Jeesus sündis neitsist. Sellel osal tekstist on siiski kindel tagamõte: näidata, et Jeesus on juudijuurtega, veelgi enam, ta on ühes vereliinis kuningas Taavetiga ning oleks messiale kohaselt “Taaveti poeg”. Joosep oli samuti Jeesuse isa (adopteerimise kaudu) ning seetõttu on ka Jeesus suguluses Iisraeli rahva suursuguse ajalooga. Sugupuu esitlemisel on ka veel teine eesmärk: näidata jumalikku sekkumist Jeesuse ilmumisse just õigel hetkel. Kõigi suurimate sündmuste või isikute vahel Iisraeli rahva ajaloos on Matteuse kohaselt 14 põlvkonda, sh Jeesuse (messia) sünni ja suurima katastroofi vahel juutide ajaloos. Jeesuse sünd kulmineerus messia tulekuga ning seega on eriliselt rõhutatud kahe suure ajaloosündmuse vahe tähendusrikkust.[3]

Ka Jeesuse eluloo kirjeldus on võrdlemisi sarnane näiteks Vanas Testamendis kirjeldatud Moosese elulooga. Mõlemad sündisid läbi ime juudiperekonda, kelle surma soovis võimul olev türann. Mõlemad pidid põgenema Egiptusest ning läbima veekogu (ristimine) ja veetma siis aastaid looduse rüpes. Mõlemad edastasid Jumala sõna mäe otsas neile, kes seda kuulasid. Säärane narratiivide sarnasus oli suunatud just juutidele, kes olid tuttavad juudi pühakirjadega ning ootasid messia tulekut. Matteus ei proovi uue narratiiviga asendada vana, vaid uus narratiiv on justkui täiustus vanale seadusele. Seega Jeesuse järgimine ei tähendanud seda, et järgija pidi lahti ütlema Moosese seadusest.[3]

Teoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Matteuse evangeeliumi keskne osa on Jeesuse õpetusel, sh mäejutlus, milles sisaldub meieisapalve [6]. Matteuse huvi on näidata Jeesust Jumala plaani täideviijana. Jeesuse sünd ja elutöö polnud lihtsalt ajaloosündmused, vaid Jumala poolt põhjalikult ette valmistatud ja kuulutatud.[3]

Ka evangeeliumi narratiivi on kohati raske jälgida, kuna see on pidevalt katkestatud Jeesuse õpetustest. Kuigi Markuse evangeelium nimetab sagedasti Jeesust õpetajaks, siis Matteuse evangeelium maalib Jeesusest õpetajapildi rohkem tema kõnede kui tegudega. Lisaks mäejutlusele jagab Jeesus õpetusi ka misjonitööst (Mt 10), koguduseelust (Mt 18), annab Jumala seadusi edasi tähendamissõnadega. Seega pole ka imestada, et Matteuse evangeelium muutus juba esimestel sajanditel kirikus keskseks, kuna see oli hea allikas jutlusteks ja õpetamiseks. Evangeelium sisaldab ka kriitikat juudikogukonna ja nende õpetuse vastu, seega võib järeldada, et Matteuse kogukond ise pidas end juudi kogukonnaga konkureerivaks.[5]

Matteuse evangeeliumis leidub 47 tsitaati Vanast Testamendist, millega evangeeliumi autor tõestab Vana Testamendi messia ettekuulutuste täitumist Jeesuses.

Evangeeliumi lõpus annab Jeesus oma apostlitele käsu:

"Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni" [7].

Väga tähtsal kohal Matteuse evangeeliumis on ka Taevase Kuningriigi mõistel, mida on mainitud rohkem, kui üheski teises Uue Testamendi evangeeliumis. Sellega viidatakse selgelt, et Kuningriik on tulemas ning sellest saab ka Jeesuse jüngrite sõnum. Oluline on selle juures ka see, et Kuningriik saabub ootamatult ning teadmata ajal, kuid see ei vähenda juba Jeesusega saabunud heaolu väärtust.[2]

Jeesuse imeteod:

  • Pidalitõbise tervendamine [8]
  • Rooma väepealiku sõduri tervendamine [9]
  • Jairuse tütre tervendamine [10]
  • Peetruse ämma tervendamine [11]
  • Tormi vaigistamine [12]
  • Kurjadest vaimudest vaevatud meeste tervendamine [13]
  • Halvatu kanderaamil [14]
  • Veritsustõvega naise tervendamine [15]
  • Kahe pimeda tervendamine [16]
  • Kurttumma tervendamine [17]
  • 5000 mehe toitmine [18]
  • Kõndimine vee peal [19]
  • Kaananimaa naise tütre tervendamine [20]
  • 4000 mehe toitmine [21]
  • Kurjast vaimust vaevatud poisi tervendamine [22]
  • Münt kala suus [23]
  • Kahe pimeda tervendamine [24]
  • Viljatu viigipuu [25]

Kogu evangeeliumi vältel lausub Jeesus tähendamissõnu, millega jagab õpetussõnu oma jüngritele:

Kristoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Matteuse doktriin Jeesusest on fundamentaalselt oluline igale teoloogilisele rõhuasetusele evangeeliumis. Juba Jeesuse identiteet kannab endas nii ettekuulutuste täitumist, uut laadi õpetuse ilmnemist, jüngerlust kui ka eshatoloogiat. Matteuse evangeeliumist tuleb selgelt välja, et Jeesus on Jumala Poeg ning oodatud messias (põlvnemine nii Taavetist kui ka Abrahamist). Matteuse kristoloogia üheks põhikontseptsiooniks võib pidada arusaama, et Jeesus Kristus on oma kehastuses nii-öelda Jumal meie juures.[2] Samuti, et Jeesus viib Tooras ettekuulutatu täide ning et tema eksistents on igas hetkes Tooraga kooskõlas. Matteuse evangeeliumi järgi on Jeesus Toora personifikatsioon. Rabid nägid Toorat kui midagi, mis on igavikuline, kannab endas tarkust ja seadusi ning mille uurimine oli samaväärne templis ohverdamisega. Samu funktsioone kannab endas Matteuse evangeeliumis ka Jeesus - Jeesus oli tarkuse kehastus ning nägi end templist tähtsamana, Jeesus lubas rusututele päästet, kui nad tema sammudes astuvad ning on nendega koos siis igavesti. Matteuse kirjeldus Jeesusest on väga metafooride rikas ning kogu oma ülesehituselt suursugune.[5]

Eshatoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Apokalüptilisi viiteid võib leida kogu evangeeliumi mahus. Kristuse eshatoloogilisele tagasitulekule viitab neljast evangeeliumist üksnes Matteus. Seega ei olnud Matteuse jaoks evangeeliumis eshatoloogiliselt olulisim tuleviku kohta käiva info kuulutamine, vaid soov motiveerida kirikut välja töötama stsenaariume, kuidas mingites olukordades tuleks käituda.[2]

Matteuse evangeeliumis läbikumav eshatoloogia on oluline nii teoloogiale kui ka kirstlastele endile. Lubadus tuleviku otsustatusest ja vabastamisest muudavad järjepidevuse kristluses (ning seda just olevikus) nii võimalikkuseks kui ka millekski, mis on vajalik.[2]

Evangeelium eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad Matteuse evangeeliumist.

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Se Evangelium Sest pöhast Matteussest Ülles kirjotetu". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Ewangelium Pühhast Matteussest ülleskirjotud" ja 1739 Piiblis "Ewangelium ehk Hea sannum Ma-ilma Lunnastajast Jesussest Kristussest ülleskirjotud Pühhast Matteussest."

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Alland Parman. "Uue Testamendi ülevaad: Jeesus ja evangeeliumid". 2000. Kasutatud 23.04.2018.
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 2,16 2,17 Donald A. Hagner. (2010). The New Testament: a historical and thelogical introduction. USA: Baker Academic. Lk 195-217. 
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 Bart D. Ehram. (2000). The New Testament: A Historical Introduction to the Early Christian Writings - 2nt ed.. New York: Oxford University Press. 
  4. Olavi Voittonen. "Matteuse evangeeliumi ajalugu". 06.01.2016. Kasutatud 23.04.2018.
  5. 5,0 5,1 5,2 Luke Timothy Johnson. (2010). The New Testament:a very short introduction. New York: Oxford University Press. Lk 42-48. 
  6. Mt 5-7
  7. Matteuse 28:19-20
  8. Mt 8:1-4
  9. Mt 8:5-13
  10. Mt 9:18-26
  11. Mt 8:14-15
  12. Mt 8:23-27
  13. Mt 8:28-34
  14. Mt 9:2-7
  15. Mt 9:20-22
  16. Mt 9:27-31
  17. Mt 9:32-33
  18. Mt 14:14-21
  19. Mt 14:22-32
  20. Mt 15:21-28
  21. Mt 15:32-39
  22. Mt 17:14-21
  23. Mt 17:24-27
  24. Mt 20:29-34
  25. Mt 21:18-22
  26. Mt 7:24-27
  27. Mt 13:1-9
  28. Mt 13:24
  29. Mt 13:31-32
  30. Mt 13:33
  31. Mt 13:44
  32. Mt 13:45-46
  33. Mt 13:47-52
  34. Mt 15:10-11
  35. Mt 18:23-35
  36. Mt 20:1-15
  37. Mt 21:28-31b
  38. Mt 21:33-41
  39. Mt 22:1-14
  40. Mt 24:32-33
  41. Mt 25:1-13
  42. Mt 25:14-30

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]