Johannese evangeelium

Allikas: Vikipeedia
Uus Testament

Johannese evangeelium (lühend Jh) on Piibli Uue Testamendi kaanonis neljas raamat, mis sisaldab Jeesus Kristuse õpetusi, viimse õhtusöömaja seadmise, kohtumõistmise, surma ja ülestõusmise kohta. Johannese evangeeliumile eelneb Luuka evangeelium ja järgnevad Apostlite teod. Johannese evangeelium on Uues Testamendis ainus gnostiline evangeelium. Traditsiooni järgi on evangeeliumi autoriks apostel Johannes. Johannese evangeelium on kirjutatud koinees. Vanimal seni leitud Uue Testamendi pärgamendil on säilinud kirjakohad Johannese evangeeliumist. Kardinal Stephen Langton jagas evangeeliumi 21 peatükiks. Johannese evangeeliumis asub Piibli lühim salm [1].

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Johannese evangeelium on kreeka keeles Κατὰ Ἰωάννην, Kata Iōannēn ('Johannese järgi'). Vulgatas on evangeelium kui "Evangelium secundum Ioannem".

Autorlus[muuda | muuda lähteteksti]

Evangeeliumi autor on traditsiooni järgi apostel Johannes. Evangeeliumis jääb autor anonüümseks ja autori kohta öeldakse: "Tema on see jünger, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige". [2]

Alates 19. sajandist on eriti Saksa teoloogid hakanud kahtlema Johannese autorluses. Nad pidasid evangeeliumi kirjutamise aega evangeeliumis kirjeldatud sündmustest kümneid aastaid hilisemaks. Teoloog Ferdinand Christian Baur väitis evangeeliumi kirjutamise ajaks koguni 160. aasta. Ent 1934 avaldas Colin H. Roberts 2. sajandi esimesse poolde dateeritud käekirjaga papüürusetüki, mis sisaldab salme Johannese evangeeliumist [3]. Kuigi mõned paleograafiaeksperdid ei ole pidanud võimalikuks käsikirja nii täpset dateerimist, on tänapäeval üldtunnustatud, et Papüürus 52 sisaldab varaseimat teadaolevat Uue Testamendi teksti ja ühtlasi on tegu tugeva argumendiga Johannese autorluse tõestuseks.

Tekkelugu[muuda | muuda lähteteksti]

Evangeeliumi eesmärk kristlastele on: "et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg ning et teil uskudes oleks elu Tema nimes" [4]. Evangeelium on läkitatud kristlastele. Traditsiooni järgi elas apostel Johannes elu lõpus Efesoses, mida väidab ka Papias. Efesos oli suurim kristlaste kogudus pärast Jeruusalemma hävitamist 70. aastal. Traditsiooni järgi on Johannese evangeelium kirjutatud Efesoses 90. aasta paiku.

Ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Johannese evangeelium koosneb 21 peatükist, mis jagunevad 879 salmiks. Evangeeliumi jagas peatükkideks kardinal Stephen Langton 13. sajandil ja salmideks Robert Estienne 1551.

Sisu ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Proloog (1:1–8)
  2. Tunnustähtede raamat (1:19–12:50)
    1. Ristija Johannese tunnistus (1:19–51)
    2. Jeesus ja juutide institutsioonid (2:1–4:54)
    3. Jeesus ja juutide pühad (5:1–10:42)
    4. Jeesuse surma ja ülestõusmise eelaimused (11:1–12:50)
  3. Jumala au raamat (13:1–20:31)
    1. Paasasöömaaeg (13:1–30)
    2. Hüvastijätukõned (13:31–17:26)
    3. Jeesuse kannatused (18:1–19:42)
    4. Ülestõusmine (20:1–29)
    5. Kokkuvõte (20:30–31)
  4. Epiloog (21:1–25)
    1. Kalapüügi ime (21:1–14)
    2. Jeesus ja Peetrus (21:15–23)
    3. Lisa (21:24–25)

Õpetus[muuda | muuda lähteteksti]

Papüürus 52 kirjakohaga Jh 18:31-33.

Johannese evangeelium algab proloogiga [5]. Salmist Jh 1:6 algab jutustus, mis koosneb kahest osast. 12. peatükiga lõppevas esimeses osas räägitakse Jeesuse avalikust tegevusest alates tema ristimisest Ristija Johannese poolt kuni tema avaliku tegevuse lõpuni. Teises osas räägitakse Jeesuse tegevusest tagasitõmbununa lähemate õpilaste ringi, tema kannatusest ja ristilöömisest ning ilmumisest jüngritele pärast ülestõusmist.

Johannese evangeelium on kolmest ülejäänud evangeeliumist erinev. Teistel, nn sünoptilistel evangeeliumidel, on palju ühist teksti ning nad räägivad Jeesuse elust palju rohkem. Seevastu Johannese evangeelium rõhutab Poja müstilist vahekorda Isaga ning usklike müstilist vahekorda Lunastajaga ning räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast (Trööstijast). Samuti paneb Johannes rõhku kristlasi iseloomustavale armastusele, et selgitada, miks Jeesus Kristus pidi inimeste pattude eest surema. Evangeeliumi järgi oli Jumala armastus Jeesuse motiiviks inimkonna lunastamisel. Johannes näitab Jeesuse inimlikkust – Jeesus Kristus on Jumal-Inimene. Inimene jõuab päästeni teadmise läbi, et Jeesus on Kristus.

Johannese evangeeliumile on ette heidetud, et selle mõned kirjakohad on juudivaenulikud ning on sellistena kujundanud paljude kristlaste suhtumist juutidesse. Teoloog Peeter Roosimaa on viidanud Rudolf Schnackenburgile, kes toob esile Johannese evangeeliumi autori ja variseerlik-rabiinliku juutluse vastasseisu, eelkõige seoses Pühakirja, eriti Seadusega.

Jeesuse "Mina olen" ütlemised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mina olen elu leib [6]
  • Mina olen maailma valgus [7]
  • Mina olen uks [8]
  • Mina olen hea karjane [9]
  • Mina olen ülestõusmine ja elu [10]
  • Mina olen tee ja tõde ja elu [11]
  • Mina olen tõeline viinapuu [12]

Jeesuse imeteod[muuda | muuda lähteteksti]

  • vee muutmine veiniks [13]
  • sõjapealiku poja tervendamine [14]
  • halvatu tervendamine [15]
  • viie tuhande mehe toitmine [16]
  • kõndimine vee peal [17]
  • pimeda tervendamine [18]
  • Laatsaruse ülesäratamine surnuist [19]

Evangeelium eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad Johannese evangeeliumist.

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Se Ewangelium Sest pöhast Jahnist ülleskirjotetu". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Ewangelium Pühha Johannesest ülleskirjotud" ja 1739 Piiblis "Ewangelium Pühhast Joannessest ülleskirjotud."

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jh 11:35
  2. Jh 21:24
  3. Jh 18:31-33; Jh 18:37-38
  4. Jh 20:31
  5. Jh 1:1–5
  6. Jh 6:35
  7. Jh 8:12
  8. Jh 10:7
  9. Jh 10:11
  10. Jh 11:25
  11. Jh 14:6
  12. Jh 15:1
  13. Jh 2:1-11
  14. Jh 4:46-54
  15. Jh 5:1-15
  16. Jh 6:1-14
  17. Jh 6:16-21
  18. Jh 9:1-41
  19. Jh 11:1-45

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]