Kukruse mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kukruse mõis (saksa keeles Kuckers) oli rüütlimõis (fideikomiss) Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Tänapäeval jääb kunagine mõis Ida-Viru maakonda Toila valla territooriumile.

2010. aasta 1. oktoobril avati mõisahoones polaarmuuseum SA Kukruse Polaarmõis, mis on ühtlasi ka temaatiline õppe- ja meelelahutuskeskus.

Kukruse mõisa peahoone 2010. aastal
Kukruse mõisa peahoone 2007. aastal
Kukruse mõisa peahoone tagakülg

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kukruse mõis on oletatavasti rajatud aastatel 14101453. Mõisa mainitakse esmakordselt aastal 1453. Algselt kuulus mõis Lodede suguvõsale (1410–1744): Hans Lode (1410), Fromhold Lode (1453), Gerhard Lode (1694), Dietrich von Lode (1720).

Põhjasõja järel oli mõisaomanikud Engelhardtid: Gustav Friedrich von Engelhardt (1745). 1750. aastal omandas mõisa Caspar Friedrich von Engelhardt (1699–1768), kuid vahetas 1762. aastal mõisa Christoffer Friedrich von Tolliga Ojasoo mõisa vastu.

Aastast 1762 kuulus Tollidele: 1762–1767 Cristopher Friedrich von Toll (maetud Kukrusele), 1770–1813 Carl Gustav von Toll (1751–1820), kes 1780. aastast muutis Kukruse mõisa suguvõsa mittemüüdavaks fideikomissmõisaks.

Aastatel 1813–1841 oli mõisaomanik Friedrich von Toll (maetud Kukrusele), 1841–1876 Robert von Toll (maetud Kukrusele). Robert von Tolli ajal hakati Kukruse mõisas 1870. aastatel, esimesena kaevandama ja kasutama põlevkivi, Kukruse mõisa viinavabrik töötas põlevkiviküttel. Kukruse mõisa järgi on oma nime saanud kukersiit (põlevkivi), ehitusmaterjalid kukermiit (sideaine), kukersool (kattelakk) ja kukerbetoon ehk kukeroon (põlevkivituhkbetoon)[1].

Aastatel 1877–1917 oli mõisaomanik Hermann Georg von Toll (Roberti poeg), 1917–1919 Benno von Toll (Hermanni poeg), kelle käes oli mõis kuni 1919. aasta sundvõõrandamiseni[2].

1923. aastal läks mõisamaa 1919. aasta maareformiga asunikutaludele ja härrastemaja Eesti Kiviõli Eesti põlevkivitööstuse käsutusse. 1925. aastal avati Kukruse mõisahoonetes vene algkool, mis 1931. aastast kandis nime Kukruse vene emigrantide algkool. Endises Kukruse mõisa härrastemajas asusid ka kaevandustööliste korterid.

Eesti NSV ajal, 1945. aastast oli mõisa peahoones Kohtla-Järve sovhoosi töötajate korterid ja kauplus, aidahoones ladu.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Kukruse mõisa peahoone[3] on ehitatud mitmes osas, algne ühekorruseline barokne kivihoone ehitati arvatavasti 18. sajandi lõpul. 19. sajandi algul peahoonet pikendati, lisades eenduvad tiivad ida- ja lääneosale. 19. sajandi lõpul ehitati peahoonele teine korrus ning lääneosale lisati veel pikuti teine tiib. Mõisaansambli teistest hoonetest on tänapäevani alles Kukruse mõisa hobusetall[4] ja härjatallid, ait[5], tõllakuur, kelder, viljakuivati[6] ning varemetena viinavabrik, valitseja- ja kärnerimaja

Mõisa kalmistu[muuda | muuda lähteteksti]

Kukruse mõisa kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 1,1 km kaugusele lõunaedelasse, kuhu viib Kukruse mõisa allee, von Tollide matusepaigaga[7].

Kukruse mõisa park[muuda | muuda lähteteksti]

Kukruse mõisa peahoone ees oli avar vabakujuline park, mis isoleeris selle majandushoonete rühmast ja pargis oli laiaulatuslik tiigisüsteem []mitmete saartega. Peahoone ees oli avar poolringikujuline esiväljak, kust algas mitmekordne võimas lehisallee 0,7 km kaugusel asuva perekonna matmispaigani, kus oli väike paekivist krohvitud seintega ja viilkatusega kabel. Kukruse park oli 1860. aastatel taimestiku poolest üks liigirikkamaid ja haruldasemaid. Vähetuntud puudest ja põõsastest olid virgiinia kadakas, Douglasi enelas, harilik humalapuu, paberi- ja paplilehine kask, harilik kuldvihm, alpi ja pürenee kuslapuu, roheline lepp, pikaoksane ja karedakarvane luudpõõsas, ameerika ja ümaralehine saar, sulgjas stafülea, gruusia, itaalia ja punane vaher. Rohkesti kasvas viirpuid: Douglasi, elliptiline, kollane, must, ploomilehine, sulglõhine, täpiline, Tournefort’i, viltjas ja ümaralehine viirpuu ning reinvars- ja ida-viirpuu[8].

11 hektari suurune Kukruse mõisa park on tänapäeval[9] kaitsealune[10] ala (KLO1200444[11])

Varia[muuda | muuda lähteteksti]

Kukruse mõisaga on seotud, Robert von Tolli venna Linnamäe mõisniku Arendt Wilhelm Gustavi (1800–1863) poeg, Vene polaaruurija Eduard von Toll (1858–1902), kellelt pärinevad Põhja-Siberi esimesed põhjalikud geoloogilised ning klimaatilised uurimused.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Heldur Sander, Alar Läänelaid, Kukruse mõis ja park, Eesti Loodus, 2007/9
  2. Kukruse mõis (Jõhvi khk), Kinnistute register
  3. Kukruse mõisa peahoone, 18.-19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 17.12.2020)
  4. Kukruse mõisa hobusetall, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 17.12.2020)
  5. Kukruse mõisa ait, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 17.12.2020)
  6. Kukruse mõisa kuivati, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 17.12.2020)
  7. Kukruse mõisa allee matusepaigaga, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 17.12.2020)
  8. Heldur Sander, Alar Läänelaid, Kukruse mõis ja park, Eesti Loodus, 2007/9
  9. Kukruse mõisa park
  10. Ida-Viru maakonna kaitsealuste parkide piirid, RT I, 21.04.2017, 9
  11. Kaitsealune ala või üksikobjekt: Kukruse mõisa park (KLO1200444)
  12. Kukruse mõisa tuuleveski, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 17.12.2020)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]