Iisaku kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Iisaku kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Isaak

kihelkonnakirik: Iisaku kirik

Iisaku kihelkond (lühend Iis, saksa keeles Kirchspiel Isaak) on kihelkond Virumaal ja oli Viru kreisis Eestimaa kubermangus.

Kihelkond moodustati 1654. aastal Jõhvi ja Vaivara kihelkonna osadest. Sellistes piirides eksisteeriris kihelkond iseseisvana aastani 1744.

Kihelkond asutati uuesti 1867. aastal peamiselt Jõhvi kihelkonna hõredate lõunapoolsete alade baasil. Väiksel määral hõlmati ka Viru-Jaagupi kihelkonna idaosi. Kihelkond oli pindalalt suur, kuid hõreda asustusega.[1]

Iisaku kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 10 mõisat – 1 kirikumõis, 4 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Lisaks veel 1 karjamõis.[1]

Iisaku kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Iisaku kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogujad läksid Iisaku kihelkonda juba muuseumi sünniaastal – 1909. Korjajad olid kunstnik Nikolai Triik ja matemaatikatudeng Eduard Pedak. Matkal koguti 104 eset.

Järgmine kogumismatk toimus 1920. aastal, koguja oli Tartu Reaalkooli õpilane Theodor Vaas. Praegu on Iisaku kihelkonnast muuseumis 358 eset, 8 kogumismatkapäevikut, 85 etnograafilist joonist, umbes 1000 fotot jm.[3]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna maad jäävad tänapäeval Ida-Viru maakonna aladele. Kihelkonna keskosa moodustab endise Iisaku valla. Kihelkonna edelapoolsed alad Tudulinna ümbruses moodustavad Alutaguse valla. Kihelkonna lõunaservas asuv Peipsi järve rannikuäär moodustab Alajõe valla peamise osa.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Iisaku kihelkond "Eesti mõisaportaalis" (vaadatud 27. august 2012)
  2. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  3. Iisaku kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 27. august 2012)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]