Iisaku kihelkond

Iisaku kihelkond
	saksa keeles Kirchspiel Isaak
	kihelkonnakirik: Iisaku kirik
	Iisaku kirik

Iisaku kihelkond (lühend Iis, saksa keeles Kirchspiel Isaak) oli kihelkond Virumaal ja Viru kreisis Eestimaa kubermangus.

Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Liivimaa atlas (1798)

Kihelkond moodustati 1654. aastal Jõhvi ja Vaivara kihelkonna osadest. Sellistes piirides eksisteeriris kihelkond iseseisvana aastani 1744 ning aastatel 1744–1867 kuulus piirkond Jõhvi ja Viru-Jaagupi kihelkondadesse.

Kihelkond asutati uuesti 1867. aastal peamiselt Jõhvi kihelkonna hõredate lõunapoolsete alade baasil. Väiksel määral hõlmati ka Viru-Jaagupi kihelkonna idaosadest. Kihelkond oli pindalalt suur, kuid hõreda asustusega.^[1]

Iisaku kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 10 mõisat – 1 kirikumõis, 4 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Lisaks veel 1 karjamõis.^[1]

Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak)
Iisaku mõis (Isaak), rüütlimõis
Kauksi mõis (Kauks), rüütlimõis
Luiska mõis (Luiska), poolmõis^[2]
Oonurme mõis (Onorm), Tudulinna kõrvalmõis
Permisküla mõis (Permesküll), Pagari kõrvalmõis
Pootsiku mõis (Potzik), Iisaku kõrvalmõis
Puhatu mõis (Pühhato) – Ohakvere mõisa karjamõis
Rannapungerja mõis (Ranna-Pungern), Pagari kõrvalmõis
Tagajõe mõis (Tagojõe) Tudulinna mõisa karjamõis
Tudulinna mõis (Tuddolin), rüütlimõis
Tuusna mõis (Tusna) Ohakvere mõisa karjamõis
Tärivere mõis (Terrefer), rüütlimõis
Uhe (Uhhe) poolmõis (kuni 1874. aastani rüütlimõis)
Väike-Pungerja mõis (Klein-Pungern), rüütlimõis

Iisaku kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Iisaku kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogujad läksid Iisaku kihelkonda juba muuseumi sünniaastal – 1909. Korjajad olid kunstnik Nikolai Triik ja matemaatikatudeng Eduard Pedak. Matkal koguti 104 eset.

Iisaku kihelkonnas kanti erinevalt teistest Virumaa kihelkondadest kahte tüüpi rahvarõivaid. Iisaku ümbruses kujunes 17.– 18. sajandi paiku välja kakskeelne rahvastik, kes rääkis eesti ja vene segakeelt ning keda kutsuti poluvernikuteks.

Järgmine vanavarakogujate kogumismatk toimus 1920. aastal, koguja oli Tartu Reaalkooli õpilane Theodor Vaas. Praegu on Iisaku kihelkonnast muuseumis 358 eset, 8 kogumismatkapäevikut, 85 etnograafilist joonist, umbes 1000 fotot jm.^[3]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna maad jäävad tänapäeval Ida-Viru maakonna aladele. Kihelkonna keskosa moodustab endise Iisaku valla. Kihelkonna edelapoolsed alad Tudulinna ümbruses moodustavad Alutaguse valla. Kihelkonna lõunaservas asuv Peipsi järve rannikuäär moodustab Alajõe valla peamise osa.^[1]