Vasknarva

Allikas: Vikipeedia
Vasknarva

Pindala: 17,47 km²
Elanikke: 40 (31.12.2011)[1]

EHAKi kood: 9111
Koordinaadid: 59° 0′ N, 27° 44′ Ekoordinaadid: 59° 0′ N, 27° 44′ E
Vasknarva (Eesti)
Vasknarva
Kuremäe kloostri Prohvet Eelija skeeta

Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alajõe vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal. Küla tekkis 14. sajandil Vana-Liivimaa kirdepiirile rajatud ordulinnuse juurde.

Külas oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 69 elanikku ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 40 elanikku (sealhulgas mitte ühtegi eestlast).[2]

Rahvaetümoloogia järgi on Vasknarva (algselt Vastne-Narva) oma eestikeelse nime "Vasknarva" saanud siin asunud ordulossi vaskkatuse järgi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene ordulinnus rajati Vasknarva 1349. aastal. Aastatel 14271442 ehitati uus linnus (Vastne-Narva), millest sai Liivimaa ordu Vasknarva foogtkonna keskus. Linnus purustati Liivimaa sõjas. Tänapäeval on linnusest alles vaid osa kolme meetri paksuseid müüre, peamiselt majalinnuse põhjaküljel.

1892. aastal oli külas suur tulekahju, mis hävitas 64 maja. 1901. aasta tulekahjus põles maha 82 hoonet (sealhulgas koolimaja). Hukkusid loomad ja paljud elanikud said kannatada, kodutuks jäi üle 400 inimese.[3]

1783. aastal oli elanike arv umbes 400, 1873. aastal 870.[4] 1934. aastal elas alevikus 830 inimest.[5]

Vasknarva külas on paadisadam, piirivalvekordon, kalmistu, Kuremäe kloostri Prohvet Eelija skeeta. Arhitektuurilt on Vasknarva tüüpiline peipsivenelaste tänavküla, kus ühekorruselised puithooned asetsevad külg-külje kõrval viiluotsaga vastu tänavat.

Narva jõe vastaskaldal Venemaal asub Skamja küla.

Vasknarvas sündis kirjandusteadlane, professor Temira Pachmuss.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]