Vasknarva

Allikas: Vikipeedia
Vasknarva

Pindala: 17,47 km²
Elanikke: 40 (31.12.2011)[1]

EHAKi kood: 9111
Koordinaadid: 59° 0′ N, 27° 44′ Ekoordinaadid: 59° 0′ N, 27° 44′ E
Vasknarva (Eesti)
Vasknarva

Vasknarva (vene (ajal.) Сыренец Sõrenets, saksa Syrenetz, alamsaksa Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alajõe vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal. Küla tekkis 14. sajandil Vana-Liivimaa kirdepiirile rajatud ordulinnuse juurde.

Külas oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 69 elanikku ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 40 elanikku.[2]

Rahvaetümoloogia järgi on Vasknarva (algselt Vastne-Narva) oma eestikeelse nime Vasknarva saanud siin asunud ordulossi vaskkatuse järgi.

Klooster ja prohvet Eeliase kirik

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene ordulinnus rajati Vasknarva 1349. aastal. Aastatel 14271442 ehitati uus linnus (Vastne-Narva), millest sai Liivimaa ordu Vasknarva foogtkonna keskus. Linnus purustati Liivimaa sõjas. Tänapäeval on linnusest alles vaid osa 3 meetri paksused müüre, peamiselt majalinnuse põhjaküljel.

1892. aastal oli külas suur tulekahju, mis hävitas 64 maja. 1901. aasta tulekahjus põles maha 82 hoonet (sealhulgas koolimaja), hukkusid loomad ning ka paljud elanikud said kannatada. Kodutuks jäi üle 400 inimese.[3]

1783. aastal oli elanike arv umbes 400, 1873. aastal 870.[4] 1934. aastal elas alevikus 830 inimest.[5]

Vasknarva külas on paadisadam, piirivalvekordon, kalmistu, nunnaklooster ja Vasknarva õigeusu kirik. Arhitektuurilt on Vasknarva tüüpiline peipsivenelaste tänavküla, kus ühekorruselised puithooned asetsevad külg-külje kõrval viiluotsaga vastu tänavat.

Narva jõe vastaskaldal Venemaal asub Skamja küla.

Vasknarvas sündis Ühendriikide kirjandusteadlane professor Temira Pachmuss.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]