Valaste juga

Valaste juga talvel 2008

Valaste juga

Valaste juga asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas (varem Kohtla vallas) Valaste külas. Umbes 30 meetri kõrgune (sõltuvalt vooluhulgast 26–32 m) juga on nii Eesti kui Baltimaade kõrgeim.

Juga ei ole looduslik, vaid saab vee Kaasikvälja kuivenduskraavist ehk Valaste ojast, mida kohalikud kutsuvad Suurkraaviks, kuna oja sängi on liigvee ärajuhtimiseks korduvalt laiendatud. Kuivenduskraav on suudmes kuni 5 m sügavune.

Räägitakse Kraavi Jüri nimelisest mehest, kes olla mitu inimpõlve tagasi Valaste oja kaevanud. Kuid kas vesi juba enne Kraavi Jüri kaevetöid samal kohal looduslikus sängis voolas, seda ei mäletata. Ka Kraavi Jüri kaevetööde aeg on selgusetu.

Tartus ilmunud nädalaleht Das Inland kirjutas 1852. aastal, et Chudleigh' merekuurordis ehk Voka mõisa juures olevat 200 jala (60,8 m) kõrgune juga. Paeastang tõuseb Valastel 54,6 m merepinnast kõrgemale ehk kõrgus oli ebatäpne, aga võib oletada, et tekstis mõeldi Valaste juga.

Vaateplatvorm

Vaateplatvorm 2009. aasta sügisel

Lisaks kõrgelt langevale veele on koht tähelepanuväärne ka nähaolevate geoloogiliste kihistuste poolest. Vaateplatvormi rajamise eesmärk oligi eksponeerida seda kaitsealust loodusobjekti ja võimaldada parem juurdepääs huvilistele. 1997. aastal toimunud arhitektuurikonkursil sai I koha Ilmo Liive, kelle projekti järgi platvorm ka ehitati. II preemia määrati Vadim Tšentropovi tööle.

Kõik rajatu on allutatud joale. Platvorm on viidud kaldast alla: vaataja saab juga jälgida paljandi keskkohas – nii avaneb parem vaade geoloogilistele kihistustele. Samuti on silmas peetud mulje võimendamist: ülalt langev juga nagu langeks vaataja poole, kukub temast mööda ja kaob sügavusse. Mõningate pritsmete ja uduvihma jõudmine platvormile suurendab efekti veelgi.

Vaateplatvorm on ehitatud terasest ja platvormile pääseb kaldalt mööda kahte keerdtreppi.

• Projekteerija: AS Kommunaalprojekt
• Projekti juht: Rain Nigul
• Arhitektid: Ilmo Liive, Kristi Mitt
• Metallkonstruktsioonide projekteerija: Kalju Loorits
• Ehitaja: Facio Ehitus
• Valmimise aeg: 1999

2009. aastal hakkas MTÜ Kirde-Eesti Puhkerajad taotlema raha trepistiku mereni pikendamise projekti jaoks. Kirderanniku koostöökoja kaudu saadi Leader-programmist projekteerimiseks raha ja koostati eskiisprojektid. Põhiprojekti jaoks oli vaja aga kalda all asja lähemalt uurida. Uurimise käigus selgus, et platvorm on ohtlik, ja projekti võimalikkus seati kahtluse alla.

2010. aasta aprillis suleti vaateplatvorm külastajatele teadmata ajaks, kuna suurvesi oli selle vundamendi ümbert pinnast ära uhtunud ja platvormi ähvardas ümberkukkumisoht. Kohtla vald otsustas platvormi lammutada.

Vaateplatvormi säilitamine oleks olnud võimalik, kuid see oleks hävitanud joaoru loodusliku ilme, kuna platvormi jalad oleks tulnud betooni valada. Lisaks oleks see läinud maksma umbes 10 miljonit krooni.

• 
  Valaste 2008 talvel
• 
  Valaste 2008 talvel
• 
  Vaateplatvormi keerdtrepid
• 
  Vaateplatvorm. Pildistatud kaldalt. Veebruar 2008

Sügiseks lammutamise plaanist loobuti. Paekaldalt alla viivat trepistikku plaaniti pikendada kuni mererannani ja joa alla maapinnale rajada ka väike sild, millelt saab veelangust imetleda. Trepistiku projekteerimine oli juba lõpusirgel, kuigi ehituseks vajaminevat umbes miljonit krooni polnud kuskilt võtta. Ka ohtliku platvormi lammutamiseks polnud vallal raha.

Projekti järgi jääb olemasolev ja ohutult kalda külge kinnituv keerdtrepp kasutusse, selle jalamile ehitatakse väike vaateplatvorm. Sealt edasi pääseb kaldteed mööda järgmise, ligi 11 meetri kõrguse keerdtrepini, mille all ootab teine kaldtee. Edasi tuleb mööda laudteed minna Valaste ojani ning üle purde teisele kaldale. Sealt algab kavandatav õpperada Ontika trepini.

2011. aasta maiks oli ehitusprojekt täiesti valmis ja samuti olid olemas kooskõlastused, kuid Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri keelas Valastel igasuguse ehitustegevuse. Uut vaateplatvormi ei saa ehitama hakata enne, kui on kinnitatud uus kaitsekorralduskava.

2012. aastal kukkus platvormilt mitu inimest alla.

2014. aasta alguse seisuga oli pääs piiratud isegi keerdtreppidele. Juga külastavate inimeste hulk oli märgatavalt vähenenud. Sama aasta suvel ootas platvormiehitus endiselt kaitse-eeskirja menetlemise taga. Pääs treppidele oli piiratud ka 2015. aasta suvel.

2016. aastal teatati, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada Valaste trepistiku ja matkaraja ehitamist. Uut kaitse-­eeskirja polnud endiselt kinnitatud.

2017. aasta märtsis kukkus taas vaateplatvormilt alla inimene. Sama aasta aprillis kinnitas valitsus Ontika maastikukaitseala piiride, kaitse-eesmärkide ja kaitsekorra muudatused, mis võimaldasid muu hulgas vaateplatvormi taastamist.

Valaste joa trepistiku ja matka-õpperaja rajamise projekti kavandatud maksumuseks oli ligi 340 000 eurot ning projekti tulemusi (eelkõige rohkem külastajaid) oodati juba 2018. aastal.

2017. aasta suvel leiti joa ja vaateplatvormi lähedalt (Toila-Ontika maanteest umbes 10 meetri kaugusel) vana kahurialus ja selle kõrval kaks auku, kust kaevati välja ja tehti kahjutuks lõhkekehad: 155 Saksa päritolu mürsku ja 166 mürsu sütikut. Samalt alalt on ka varem lahingumoona leitud.

2018. aasta juunis alustati uue matkaraja ja vaateplatvormide ehitust ja plaaniti need külastajatele avada detsembri keskel. Novembri lõpus lasti õhku vana vaateplatvorm.

• 
  Valaste oja joa ja mere vahel. Vaade mere suunas
• 
  Valaste oja suubumas merre
• 
  Panoraamfoto Valaste joa turismikompleksist. Veebruar 2008. aastal
• 
  Valaste juga 2015. aastal

Maapinna kihistus

Vaade joale umbes 50 meetri kauguselt

Vaateplatvormilt on suvel hea jälgida paljanduvaid geoloogilisi kihistusi. Valaste joaastangus paljanduv maapõue läbilõige algab ligi 2 m paksuse pinnakatte kihiga – moreeni ja merelise klibuga. Moreeni olemasolu viitab sellele, et sealt on kunagi mandriliustik üle käinud, merelise klibu olemasolu aga sellele, et seal on olnud meri.

Pinnakattele järgneb enam kui 13 m paksune lasund Kesk-Ordoviitsiumi lubjakive. Selle ülaosas on 3,5 m hallikat, rauda sisaldavat lubjakivi (Aseri lade). Järgneb 6,5 m Kunda lademesse kuuluvaid lubjakive, mis sisaldavad hulgaliselt peajalgsete (nautiloiidide) kivistisi ja 2,5 m glaukoniiti sisaldavat lubjakivi (Volhovi lade) ning 0,6 m samalaadset glaukoniiti sisaldavat kirjuvärvilist lubjakivi (Billingeni lademe Päite kihistik). Nende all järgnevad juba tunduvalt pehmemad, Alam-Ordoviitsiumisse kuuluvad kivimid: Hunnebergi lademe Leetse kihistu roheline glaukoniitliivakivi (1,3 m), Varangu lademe Türisalu kihistu tumepruun graptoliitargilliit (2 m) ja Pakerordi lademe Kallavere kihistu oobolusliivakivi ehk fosforiit (3,5 m).

Sellest tasemest allpool tulevad juba Alam-Kambriumisse, st umbes 530 miljoni aasta tagusesse aega kuuluvad kivimid: alul 12 meetrit kollakashalli kvartsliivakivi (Tiskre kihistu) ja siis 11 meetrit kvartsliivakivi vahekihtidega sinisavi (Lükati kihistu). Viimase pealispinna-lähedaste kihtidega tavalise veeseisu korral avaneva läbilõike osa piirdubki, kuid erandjuhtudel (suurvee aegu) võib mõne meetri ulatuses olla avatud ka sinisavilasundi ülaosa.

Joast allavoolu jääva sälkoru kaldail paljandub kümmekonna meetri paksuselt ka Eesti Kambriumile palju kuulsust toonud sinisavilasundi (Lontova kihistu) sinisavi, mis ei ole kaugeltki nii sinine, kui selle nimi lubab, vaid pigem rohekashall kohatiste violetsete laikudega.

Turismikompleks

Joa atraktiivsuse suurendamiseks on joa vahetusse lähedusse rajatud kohvik, hostel ja parkimisplats ning on heakorrastatud kaldapealne. Heakorratööde käigus kaeti asfaldiga ka joani jõudmiseks vajalik lõik Saka–Ontika–Toila teest (nr 13133).

2012. aastal alustati hosteli kõrvale kütte ja veevarustusega puhkemajakeste ehitust, mis valmisid järgmiseks aastaks. 10 hektari suurusel alal asub nüüd puhkeküla, mille juurde kuulub ka suur kiigega lõkkeplats. Kämpingud ja puhkemaja mahutavad kokku 40 inimest.

• 
  Valaste juga
• 
  Valaste juga 2008. aasta talvel
• 
  Valaste 2008. aasta talvel
• 
  Valaste juga 2008. aasta talvel

Vaata ka

• Eesti jugade loend

Välislingid

• Valaste joa video Youtube'is
• "Fotod: Valaste juga on palavusega ära kuivanud" Postimees, 27. juuli 2019 (fotod uuest trepistikust)