Kiikla

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kiikla

Elanikke: 239 (31.12.2011)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3035[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 17′ N, 27° 14′ Ekoordinaadid: 59° 17′ N, 27° 14′ E

Kiikla on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Mäetaguse valda.

Kiikla küla oli "Taani hindamisraamatu" kogu piirkonna üks väiksemaid, mis 1241. aastal oli viie adramaa suurune. Taani preestrid kandsid küla oma andmetesse Kikalae nime all ilmselt kohaliku häälduse järgi. Need on ühtlasi vanimad kirjalikud andmed Kiikla kohta. Kiikla kui mõis ilmus ajalooürikutesse alles 1601. aastal seega enam kui 350 aastat hiljem. Nii Kiikla, kui ka teiste piirkonna mõisate tekke ja arengu üheks tõkkeks võis olla vähene haritud põllumaa, peamiseks põhjuseks aga Virumaa idaosas valitsev sõjaseisukord. Narva jõe ja Peipsi tagant lähtuvad venelaste rüüsteretked tabasid alati esimesena Ida-Virumaad.

1780. aastal rajas Kiikla mõisa omanik Tallinna asehaldurkonna nõunik Friedrich von Rosen oma mõisasse väikese koduteatri. Kiiklas oli sagedaseks külaliseks sel ajal noor näitekirjanik August Kotzebue, kes siin tutvus oma tulevase naisega Kauksi mõisast. Kiiklas sündis ka nende poeg Moritz von Kotzebue (1789-1861), tulevane kindralleitnant, A. J. v. Krusensterni juhitavast Vene esimesest maailmasõidust osavõtja. Kiiklas kirjutas A. v. Kotzebue kaks näidendit, siinses koduteatris esietendus ka tema näidend "Eremiit".

Pärast Leipzigi Ülikooli lõpetamist ja viieaastast õpetajatööd Kalvis asus Kiikla mõisas koduõpetaja ametisse Friedrich Gustav Arvelius. Siin kirjutas ta oma tähtsamad eestikeelsed teosed "Üks Kaunis Jutto- ja Õppetuse-Ramat" ja "Ramma Josepi Hädda - ja Abbi-Ramat". Viimane anti välja Tallinnas asjaarmastajate teatri kulul. Tolle aja kohta väga suur tiraaž (10 000 eksemplari) jaotati talurahva hulgas lihtsalt tasuta laiali. 29. juunil 1991. aastal avati Friedrich Gustav Arveliusele mälestustahvel mõisa hoonel.

Eesti NSV ajal olid mõisas rahvamaja, postkontor ja kolhoosi "Juuni Võit" kontor. Hetkel pole mõistamaja kasutusel. Kiikla mõisakompleksi omanikuks on MTÜ Avatud Värav, kelle eesmärgiks on rajada lastekodu „Maria“ kahe peremajaga ja mõisakompleksi hooned peavad tulevikus peale restaureerimist toetama mitmeid lastekoduga seotud tegevusi (õpi- ja käsitöötoad jne) ning ka turismi hosteli näol.

Kiiklas asuv rahvamaja hoone on renoveeritud Eesti NSV ajal aastaid seisnud pooleldi ehitatud hoonest. Viimati lõpetati 2004. aastal välisfassaadi remonttööd ja teostus heakorraprojekt rahvamaja lähemas ümbruses, mis tõstis tunduvalt Kiikla küla esteetilist väljanägemist. Rahvamajas töötavad rahvamaja juhataja ja kaheksa ringijuhti. Töötab avalik Internetipunkt, külasaun, jõusaal, universaalne spordisaal ja raamatukogu mille juurde kuulub ka ajaviitetuba, kus külastajatel on võimalik lugeda ajalehti, ajakirju, mängida lauamänge. 2003. aastal valmis välistingimustes asfalteeritud korvpalliplats.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]