Mine sisu juurde

Lüganuse vald (1939)

Allikas: Vikipeedia
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi

Lüganuse vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950.

Vald moodustati senise Püssi valla maa-alast, välja arvatud Soonurme, Mehide, Lümatu, Jalasto, Tagamaa ja Irvala külade maa-alad; senise Kalvi valla Ridaküla osa maa-alast; senise Erra valla piiresse ulatuvate Purtse mõisa järgi olevate talude nr. a-190, A-191, A-193 ja A-195 osade maa-aladest[1].

Lüganuse valda kuulusid: Aa asundus, Varja küla, Varja asundus, Voorepere, Kalmestri, Moldova külad, Jabara asundus, Soppe küla, Purtse küla, Purtse asundus, Purtse-Liiva, Purtse-Uueküla, Purtse-Matka, Liimala, Kõrkküla, Kestla, Kestla-Oidu, Kestla-Ahu, Koogu Kõrkküla, Lüganuse ja Lüganuse-Matka külad, Püssi asundus, Püssi alevik, Lohkuse ja Kopli-Mustmätta külad[2].

Valla täitevkomitee esimees Karl-Johannes Kallas vallandati pärast Lüganuse kiriku rüüstamist 24. veebruaril 1941.

1945. aastal moodustati Lüganuse valla territooriumil Lüganuse külanõukogu.[3] Külanõukogu halduskeskus asus Lüganuse asulas.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s, kaotati 1. oktoobril 1950. aastal maakonnad ja vallad ning moodustati Kiviõli rajoon[4].