Georg Wilhelm Richmann

Allikas: Vikipeedia
Georg Wilhelm Richmanni hukkumine

Georg Wilhelm Richmann (vn. Георг Вильгельм Рихман; 11. juuni/22. juuni 1711 Pärnu – 22. juuli/6. august 1753 Peterburi) oli Eestis sündinud, baltisaksa päritolu Vene füüsik.

Richmanni isa Wilhelm Richmann suri enne poja sündimist, aastal 1710 katku ja ema abiellus uuesti. Ta õppis aastatel 17251729 Tallinna Linna Keiserlikus Gümnaasiumis. Aastal 1729 asus ta õppima Halle Ülikooli usuteadust, kuid aastal 1730 läheb ta üle Jena Ülikooli, kus ta õpib loodusteaduseid. Aastal 17321735 oli ta koduõpetajaks krahv Heinrich Johann Friedrich Ostermanni lastele.

Aastal 1735 võeti Richmann Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks, olles aastail 17351740 nn. "palgaline üliõpilane", aastatel 17401741 oli ta adjunkt. Aastatel 17411745 oli ta Peterburi Teaduste Akadeemia erakorraline professor füüsikas, aastatel 17451753 aga korraliseks professoriks (ja akadeemikuks) füüsikas. Aastal 1753 suri välgulöögi tagajärjel kui tegi katset "piksemasinaga".

Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia liikmena, Mihhail Lomonossovi eakaaslase ja sõbrana, uuris ta mitmeid loodusnähtusi. Tema sulest ilmus sadakond teadustööd. Aastal 1744 tuletas ta kalorimeetria põhivalemi, mis kehtib homogeense vedeliku korral. Eriline huvi valdas Richmanni aga atmosfäärielektri uurimise vastu. Oma uuringute fikseerimiseks leiutas ta aastal 1745 elektromeetri ja kavandas elektrostaatilise masina. Üheaegselt Ameerikas töötava Benjamin Frankliniga leiutas Richmann Peterburis piksevarda. 6. augustil 1753. aastal õnnestus tal pikseelekter oma maandamata vardaga kinni püüda, ent katse lõppes traagiliselt - teadlane hukkus tööpostil.

Vaata[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]