Christoph Reusner

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tallinna esmatrükis: Christoph Reusneri trükitud õnnitlus kuberner Philipp Scheidingule (1634). Ladinakeelne tekst on laotud antiikvas, saksa päritolu sõnad fraktuurkirjas. Diplomi jaluses on kronogramm

Christoph Reusner oli saksa-rootsi päritolu trükkal, kes tegutses Tallinnas aastatel 1633–1637. Reusneri trükikoda oli Tallinna esimene trükikoda.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Christoph Reusner (sündinud arvatavasti 1575 Rostockis) omandas meistrikutse trükkalina Neustadtis 1597. aastal.[1] 1608. aastal kutsuti Reusner Stockholmi kuningliku trükikoja juhatajaks ja 1612. aastal asus ta sinna üle lõplikult. Tal oli kuninglik privileeg (daatum 22. detsember 1614), millega keelati teistel trükkalitel valmistada C. Reusneri trükistest kordustrükke, lubati tal müüa oma raamatuid lettidel (laatadel) ja kasutada riigi maja Själagårdsgatanil, kus juba 60 aastat olid elanud linna trükkalid. 7. juunist 1619 pärineb tema köitja privileeg.

Reusneril oli sõjakas iseloom; ta käis tihti kohtu vahet, näiteks "trükkal-kolleegi solvamise pärast", "tollihoone luku lõhkumise eest" ja maksudest kõrvalehiilimise pärast. 1627. aastal oli Reusner sunnitud riigi antud majast lahkuma. Pärast kaheksat aastat suure konkurentsi tõttu rasketes tingimustes elamist palus Reusner õukonnalt luba Rootsi riigi piires ümber asuda.

1633. aastal palgati Reusner Tallinna ametlikuks trükkaliks Tallinna gümnaasiumi juurde. Palka 50 Rootsi taalrit aastas maksti välja kaks korda aastas – mihklipäeval ja lihavõtte ajal võrdsetes osades linnalt ja rüütelkonnalt. Ruumid trükikojale leiti Tsistertslaste ordu endise Püha Miikaeli nunnakloostri ruumides, mis tegutses Tallinnas juba aastast 1249. Vabanenud ruumidesse paigutati poistekool, mille kinnitas Gustav Adolf 16. jaanuaril 1631 gümnaasiumi asutamiseks kloostris. Samadesse ruumidesse paigutati ka trükikoda 1633. aastal. Tänapäeval asub endistes trükikoja ruumides Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium.

Reusneri tegutsemisperioodi mahub 33 trükist, millest paljud olid juhutrükised: pulmaõnnitlused, tervitused, järelhüüded ja matusekõned.

Esimene Tallinnas trükitud trükis on õnnitlusdiplom Eestimaa kubernerile Philipp Scheidingile, kes saabus 1634. aastal Tallinnasse rahuläbirääkimistelt Moskvas. Diplomi jalusesse on laotud läbisegi suur- ja väiketähtedest kronogramm: suurtähed toimivad Rooma numbritena, mis koos moodustavad diplomi üleandmise aasta.

1637. aasta aprillis taotles Reusner kirjastamisprivileegi õppekirjanduse, kalendrite, almanahhide jm suhtes. 24. augustil 1637 ta aga suri. Reusner maeti tõenäoliselt kloostrikirikusse, aga pole teada, kus tema säilmed võivad asuda.

Reusneri Tallinna gümnaasiumi trükikoda on kõige pikema traditsiooniga toimiv trükikoda Läänemere kallastel[2]. 1829. aastast kandis trükikoda nime "Lindforsi pärijad". 1922. aastal omandas trükikoja kirjastusühistu "Ühiselu", mis natsionaliseeriti 1940. aastal ja erastati taas 1997. aastal; 2004. aastal ühines "Ühiselu" kaasaegse trükikojaga Prisma Print ja tänuavaldusena trükikoja asutajale jätkati tegevust AS Reusneri nime all.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Endel Valk-Falk, "Christoph Reusner – esmatrükkal Tallinnas", bulletään Polügrafist. Tallinn: Valgus, 1988
  2. "AS Reusner". Originaali arhiivikoopia seisuga 6.07.2022. Vaadatud 06.07.2022.