Viktor Päts

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Viktor Päts (18. aprill 1906 Pärnu4. märts 1952 Butõrka vangla, Moskva[1]) oli Eesti poliitik, jurist.

Viktor Päts õppis Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi, mille lõpetas 1924. aastal[2], seejärel lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja tegutses advokaadina.

Viktor Päts oli 1931. aastal pärast Dvigateli pankrotti moodustatud AS Eesti Dvigatel nõukogu esimees[3], AS Järvakandi Tehased, AS Tartu Pärmivabriku, Kindlustus-AS Eesti-Lloyd ja 1939. aastal asutatud Kirjastus-OÜ Kultuurkoondis juhatuse liige.

Viktor Päts oli Rahvuskogu Esimese koja liige 1937. aastast[4] ja I Riigivolikogu liige 1938. aastast.

Viktor Päts küüditati 1940. aasta 30. juulil koos isa Konstantin Pätsi ja perekonnaga ning saadeti Baškiiri ANSV-sse Ufaasse, arreteeriti 1946. aastal ja viibis seejärel mitmes vanglas ja suri 1952. aastal Moskvas Butõrka vanglas.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Päts oli Konstantin Pätsi ja Helma Wilhelmine Pätsi (sünd. Peedi) (1879–1910) poeg ja Leo Pätsi (1902–1988) vend.

Viktor Päts abiellus 20. juulil 1932 vaimuliku ja kirjaniku Jaan Lattiku tütre Helgi Alice Pätsiga (sünd. Lattik) (1911–1988), nende ühised pojad on Matti Päts (1933–) ja Henn Päts (1936–1944).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]