Jaan Kangilaski

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib filosoofist; 1936 sündinud kirjaniku, ajakirjaniku ja publitsisti kohta vaata artiklit Jaan Kangilaski noorem; 1900 sündinud tõlkija kohta vaata artiklit Jaan Kangilaski vanem.

Jaan Kangilaski Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 29. augustil 2011.

Jaan Kangilaski (sündinud 10. novembril 1970) on eesti filosoof, üks Tartu Analüütilise filosoofia seminari liikmeid.

1989. aastal lõpetas Kangilaski Tallinna 1. Keskkooli (praeguse Gustav Adolfi Gümnaasiumi) matemaatika-füüsika eriklassi ning 1994 Tartu Ülikooli filosoofia erialal, kaitses 2001 samas magistrikraadi väitekirjaga "Naming: Fregean Sense versus Direct Reference" ("Nimetamine: Fregelik tähendus versus otsene osutus", juhendaja Eero Loone). 2002–2008 ja uuesti alates 2011. aastast on ta Tartu Ülikooli filosoofiadoktorant.[1]

Ta on alates 1994. aastast töötanud vaheaegadega ajakirja Akadeemia universalia osakonna toimetajana.

Ludwig Wittgensteini Loogilis-filosoofiline traktaat on eesti keeles ilmunud Jaan Kangilaski ja Veiko Palge tõlkes (Tartu: Ilmamaa, 1996 (tegelikult 1997)).

1992. aastast on Jaan Kangilaski European Society for Analytic Philosophy liige, 1995-1998 oli ta Eesti esindaja.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on EYS Veljesto vilistlane ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige.[1]

Jaan Kangilaski on Jaak Kangilaski poeg. Ta oli abielus Gea Kangilaskiga.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kangilaski, Jaan; Laasberg, Margo (toim.) 1999. Tähendus, tõde, meetod: Tekste analüütilisest filosoofiast I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  • Tõlke ja tõlgenduse probleem analüütilises filosoofias. Vikerkaar, 2000, nr 2–3, lk 136–140.
  • Jaan Kangilaski, Bruno Mölder, Veiko Palge (toim.) Püsimatu metaphysicus: Madis Kõiv 75. EYS Veljesto Kirjastus: Tartu: 2004.
  • A Modest Minimalism? Studia Philosophica Estonica, 2008, 1.2, lk 169–178.
  • Bruno Mölder, Jaan Kangilaski (toim). Filosoofia ja analüüs: Analüütilise filosoofia seminar 20, EYS Veljesto Kirjastus: Tartu: 2011.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]