Ernst Nurm
Ernst Nurm (6. juuli 1896 Undla vald, Virumaa – 25. oktoober 1983 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, leksikoloog ja leksikograaf.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ernst Nurm oli kooliõpetaja poeg.[1]
1907–14 õppis Nurm Tallinna Nikolai Gümnaasiumis (lõpetades selle kuldmedaliga), 1914–1916 Petrogradi Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis klassikalist filoloogiat ja vene keelt, 1916–17 Orenburgi lipnike koolis. Oli 1918–1919 Tallinna koolides (sealhulgas aastal 1918 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumis ladina ja eesti keele õpetajana) ja aastast 1920 Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi ajaloo ja ladina keele õpetaja. Õppis 1920–25 Tartu Ülikoolis eesti ja ladina keelt, eesti ja üldist kirjandust ning filosoofiat, lõpetas ülikooli gümnaasiumiõpetaja kutsega ladina ja eesti keele alal, filosoofiamagister (1938, TÜ, ümber arvestatud 1947 filosoofiakandidaadiks), väitekiri "1937. a. gümnaasiumi vastuvõtu eksami tööde keeleline külg: ülevaade 1056 keskkooliõpetaja õigekirja ning õigekeelsuse tasemest" (Eesti Keel (1938) 7–8).[1][2]
Nurm oli aastast 1936 Tallinnas eesti ja ladina keele õpetaja (sealhulgas aastatel 1942–1947 Gustav Adolfi Gümnaasiumis) ning ajalehtede-ajakirjade keeletoimetaja; 1947–1950 Keele ja Kirjanduse Instituudi (KKI) sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektori vanemteadur, 1951–1952 TÜ klassikalise filoloogia kateedri vanemõpetaja, 1952–66 KKI sõnaraamatute sektori juhataja.[1][2]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Ernst Nurme kirjutas töid eesti keele süntaksi, morfoloogia, ortograafia jt keeleprobleemide kohta. Koostas õpikuid (ladina keele, vene keele grammatika jm). Juhendas "Väikese õigekeelsuse sõnaraamatu" (1953) koostamist, toimetas "Õigekeelsuse sõnaraamatu" (1960, kaastoimetajad E. Raiet, M. Kindlam) (1960), võttis osa nimede translitereerimise juhiste koostamisest ning osales juhtivalt eesti oskussõnavara korrastuses. Tema osalusel või juhendamisel valmisid "Poliitika ja majanduse oskussõnastik" (1955), "Vene-eesti geoloogia sõnastik” (1963), "Vene-eesti keemia sõnastik" (1964), "Vene-eesti mäenduse sõnastik" (1969). Algatas eesti kirjakeele kartoteegi ja "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" koostamise. Akadeemilise Emakeele Seltsi asutaja- ja auliige (kuulus aastaid ka juhatusse), Eesti Kirjanduse Seltsi eestseisuse liige, koolikirjanduse toimkonna juhataja ja keeletoimkonna, vabariikliku õigekeelsuskomisjoni ja ametkondadevahelise terminoloogiakomisjoni liige. Umbes 100 teadustrükist ja aimeartiklit, osa nendest ilmus postuumselt.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ladina keele grammatika. Tartu: Noor-Eesti, 1934 (arvukalt kordustrükke 1992. aastani)
- Kas tegijanimi ja teonimi on pöördsõna vormid? // Eesti Keel (1933) 6
- 1937. a. gümnaasiumi vastuvõtueksami tööde ortograafiline külg. // Eesti Keel (1939) 1
- Käändumatutest omadussõnadest. // Keel ja Kirjandus (1958) 10
- Mälestusi Tallinna Nikolai Gümnaasiumist 1907–1914. // Keel ja Kirjandus 1981, nr 5, lk 300–309
- Mõnest Johannes Aaviku tõekspidamisest. // Artikleid ja arhivaale. II. Tallinn, 1999
- Austagem kirjakeele traditsiooni. // Eesti keelekorraldus. Tallinn, 2002
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- Ernst Nurm 70-aastane. // Keel ja Kirjandus (1966) 7, 443–444
- Ernst Nurm 75. // Emakeele Seltsi aastaraamat 17 (1971), 212–214
- Ernst Nurm 80. // Keel ja Kirjandus (1976) 7, 445
- Ernst Nurm. Nekroloog. // Emakeele Seltsi aastaraamat 29 (1985), 141–143
- Eesti entsüklopeedia 14, 329
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.