Hardi Tiidus

Hardi Tiidus 1974. aastal
Foto: Jaan Künnap

Hardi Tiidus (sünninimi Harde Tiitus; 8. november 1918 Tallinn – 21. märts 1999 Tallinn) oli eesti tele- ja raadioajakirjanik, polüglott ja tõlkija. Tema kui silmapaistva erudiidi hüüdnimi oli Vana Hõbe.

Hardi Tiidust kui järjekindlat populaarses vormis antiikajaloo tutvustajat ja vaimukat lugudejutustajat on nimetatud elavaks entsüklopeediaks. Ta oli 135-osalise telesarja "Vana hõbe" ja raamatu "Vana hõbe. Lugusid Vana-Kreekast ja Vana-Roomast" (1997) autor. Samuti üks mälumängutraditsiooni juurutajaid Eestis.

Õpingud

Tiidus õppis Tallinna 1. Algkoolis ja lõpetas 1937. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Ta soovis astuda Tallinna Konservatooriumi, kuid isa nõudel õppis siiski aastatel 1937–1941 Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusteaduskonnas. Astus 1938. aastal korporatsiooni Tehnola. Tehnola liikmed kuulusid kõik ka Kaitseliitu. Kuna Tiidus hiljem seda oma parteiliikme ankeedis ei maininud, sai ta EKP Keskkomitee büroolt parteilise karistuse. Oli ansambli Laulvad Seilorid liige.

Aastatel 1946–1952 õppis ta kaugõppes Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu.

Teine maailmasõda

Teisest maailmasõjast võttis ta 1941. aastal osa Oranienburgi platsdarmil (Leningradi blokaadi ajal) Punaarmee 8. armee staabi juures olnud I üksikus side-telegraafiroodus teenides ja 1942. aastast sõja lõpuni Eesti Laskurkorpuse koosseisus. Pärast ÜK(b)P liikmeks astumist 1943. aastal (partei liige oli Tiidus 1990. aastani) oli ta 7. Eesti Laskurdiviisi 23. Suvorovi ordeniga suurtükipolgu 1. divisjoni ülema asetäitja poliitalal, seejärel ka Laskurkorpuse divisjoni partorg ning hiljem diviisi poliitosakonna vaneminstruktor-klubiülem, kellena organiseeris diviisis meelelahutust ja korraldas isetegevust.

Töö ja looming

Pärast sõda töötas Hardi Tiidus ajalehes Noorte Hääl, Vabariikliku Noorte Maja direktorina ja lektorina ELKNÜ Keskkomitees. Aastatel 1948–1950 ja 1956–1960 oli ta Eesti Raadio vastutav toimetaja, 1950–1955 Eesti Riikliku Kirjastuse vastutav toimetaja. Aastatel 1956–1978 töötas Tiidus Eesti Televisioonis, kus oli vaheldumisi mitme toimetuse peatoimetaja ja toimetaja.

Lisaks juhtis Hardi Tiidus telesaateid, neist tuntuim oli seitsme aasta jooksul toimetatud 135-osaline telesari "Vana hõbe", mille kaudu oli ta antiikajaloo propageerija. Tiidus oli Eesti Reklaamfilmi egiidi all korraldatud mälumängusarjade "Trips-traps-trull", "Reis ümber maailma", "Viis viie vastu", "Viimane langeb välja", "Parem pääseb edasi", "Kes keda?" jms üks algatajaid ja žürii liige. Ta osales aastatel 1966–1970 Soome-Eesti telemälumängudes "Naapurivisa".

Tiidus kuulus aastaid Eesti Raadio "Mnemoturniiri" tarkade klubisse, lõi kaasa RAMETO toimetuse initsiatiivrühmas ning osales saadetes üle 800 korra. Ta oli populaarne külaline kõikvõimalikel mälumängudel ja kultuuriüritustel. Aastatel 1989–1992 tegi ta raadiosaatesarja "Silmaring" (vähemalt 43 saadet) maailma kultuuriloost.

Ilukirjandust hakkas Tiidus tõlkima 1940. aastate lõpul, kokku tõlkis enam kui poolsada raamatut peamiselt kas vene, inglise või saksa keelest. Kirjanike Liidu liige oli ta 1951. aastast. Ta on tõlkinud Estonia teatrile neli ooperit: "Carmeni", "Padaemanda", "Nikita Veršinini" ja "Boriss Godunovi" libreto, muu hulgas on ta tõlkinud kreeka keelest eesti keelde ka olümpiahümni. Lisaks on ta tõlkinud paljudest keeltest luulevärsse ja tsitaate, mida on kasutatud muude tõlketeoste osadena.

1995. aasta oktoobris korraldati Olev Remsu eestvõttel ning "Meelejahutaja" ja Eesti Ajakirjanike Liidu toel Hardi Tiidusele elu unistuste tööreis Itaaliasse ja Vatikani, et teenekas erudiit saaks oma silmaga üle vaadata kõik need Rooma ajaloolised kohad, millest ta oli elu jooksul palju lugenud ja rääkinud.

Keelteoskus

Enda sõnul suutis Hardi Tiidus vestelda kaheksas keeles, lugeda ja aru saada kõnest veel umbes sama paljudes keeltes.

„Ma ütlen ausalt: ma ei valda mitte ühtegi keelt, valdamine tähendab absoluutset omandamist. Isegi eesti keelt ma ei valda, ma võin ka siin eksida. Kuid kui sa tahad seda küsida, mitmes keeles ma võin inimestega juttu ajada, siis ma arvan, et neid on kaheksa. Kui sind huvitab, mitmes keeles ma võin lugeda ja loetust aru saada, siis neid on kuusteist. Kui sind huvitab see, mis keeled need on, milles ma võin rääkida, siis need on eesti keel, soome keel, vene keel, poola keel, saksa keel, inglise keel ja prantsuse keel. Siis ütleme veel, et ladina ja kreeka võiks siia juurde panna, sest et ma oskan neid lugeda ja kui sa minuga ladina keeles räägiksid, siis ma saaksin sellest aru. Ja pluss veel hispaania ja portugali keel, sest need baseeruvad ka ladina keele vundamendil. Samuti rumeenia keel. Ma arvan, need keeled ei teeks raskusi. Esperanto on lihtne keel. Mu naine on esperantist ja ükskord küsis ta mu käest, kas ma oskan esperanto keelt. Ma ütlesin, et ei oska. Ta hakkas minuga selles keeles rääkima, ütles lause – ma tõlkisin kohe ära. See on ju nii lihtne, need sõnad on ju kõik teada, mis seal on. Need on võetud nendest keeltest, mida ma tean. Ma olen rääkinud ka flaami keeles. Kunagi oli niisugune lugu, et meil olid külalised Hollandist ja nad hakkasid rääkima flaami keeles. Ma ütlesin, miks te moonutate saksa keelt, katsuge saksa keeles rääkida. Ja samasugune on taani keel. Muide, ma olen taani keelest tõlkinud isegi ühe raamatu – Anderseni muinasjutu „Pöial-Liisi”. See on minu tõlgitud.“

– Hardi Tiidus (raamatus "Vana hõbe")

Muusika ja muud harrastused

Koolipoisina oli ta visa pikamaajooksja ja huvitus juba siis antiikajaloost. Tol ajal kogus Hardi Tiidus ka riikide lippe, vappe ja hümne, milliseid sai ta ka Tallinnas asunud välisriikide esindustest. Ta võis tähestiku järjekorras loetleda kõik Ameerika Ühendriikide osariigid.

Elu lõpul ütles ta end oskavat klaveril mängida 110 riigi hümni.

Ehkki nooti ta ei tundnud, mängis ta kuulmise järgi paljusid pille (klaver, akordion, bajaan jne) ja komponeeris ka laule ("Hõbedane sõlg", "Sünnipäevalaul" jm). Ta oli sadade kupleede sõnade autor ja esitaja, esimesed kupleed ja laulud sündisid juba Eesti Laskurkorpuse ajal ("Erika", "Seitse patja, neli tekki" jt). Soomlane Kauko Röyhkä on temast teinud laulu "Hardi Tiidus". Soomes on välja antud heliplaat, millel Hardi Tiidus esitab Paul Robesoni laulu „Oo, my baby”.

Teosed

Kirjutatud raamatud

• "Tere, inimene!". Meelejahutaja raamatukogu nr 6(28), Meelejahutaja AS, 1995 (huumorikogumik, kaasautor koos Olev Remsuga; illustreerinud Hugo Hiibus)
• "Vana hõbe. Lugusid Vana-Kreekast ja Vana-Roomast". Ilo, 1997. ISBN 9985571398; teine trükk: Tammerraamat, 2016

Tõlgitud raamatuid

• Howard Fast. "Viimne piir". Eesti Riiklik Kirjastus 1951
• Heinrich Mann. "Kuningas Henri IV noorus" (värsside tõlge). Eesti Riiklik Kirjastus. 1961
• Mark Twain. "Võhikud võõrsil", Eesti Riiklik Kirjastus. 1963
• Mark Twain. "Kirjad Maa pealt", Eesti Raamat. 1966
• Irwin Shaw. "Noored lõvid", Eesti Raamat. 1969
• Lion Feuchtwanger. "Rebased viinamäel", Eesti Raamat. 1973
• Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia". Eesti Raamat. 1975
• Robert Graves. "Jumal Claudius ja tema naine Messalina". Eesti Raamat. 1978
• Robert Graves. "Mina, Claudius", Eesti Raamat. 1978

Filmid

• 1965 – "Külmale maale", telemängufilm, filmi toimetaja
• 1966 – "Mis juhtus Andres Lapeteusega?", mängufilm, Sammelselg
• 1967 – "Keskpäevane praam", mängufilm, mees bussis
• 1967 – "Must habe tahab teada", muusikafilm, filmi toimetaja
• 1968 – "Mehed ei nuta", telemängufilm, jahikapten
• 1970 – "Varastati Vana Toomas", mängufilm, rahulik numismaatik
• 1970 – "Kolme katku vahel", telemängufilm, raehärra
• 1972 – "Noor pensionär", telemängufilm, kohtu eesistuja
• 1976 – "Minu naine sai vanaemaks", telemängufilm, mees tänavalt
• 1986 – "Sensatsioon", muusikafilm, turuline

Lendlauseks saanud ütlusi

• „Ennem hakkab kipskuju riigilaenu tellima, kui ma seda või teist teen!”
• „Paikkonna kultuuri saab kõige paremini hinnata peldikute järgi!”
• „Meie igapäevast huumorit anna meile tänapäev!”
• „Bene, ut estis – hea, et olete!”

Tunnustus

• 1945 – Isamaasõja II järgu orden
• 1978 – Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
• 1993 – huumoriauhind Meie Mats

Mälestuse jäädvustamine

2000. aastal valmis temast dokumentaalfilm "Tere, kallis inimene!", mille režissöör oli Mati Talvik.

Koolinoortele on korraldatud Gustav Adolfi Gümnaasiumis Hardi Tiiduse nimelisi mälumänge Uus Hõbe, Pirital peetakse aga Hardi Tiiduse mälestusturniiri Mälugigant, mis näiteks 2023. aastal toimus 19. korda. Eesti individuaalsetel mälumängu meistrivõistlustel antakse välja auhinda Kuldne Hardi.

2015. aastal andsid Hardi Tiiduse omaksed Tiiduse isikliku raamatukogu üle Gustav Adolfi Gümnaasiumi raamatukogule.

2025. aasta mais paigaldati Põhja-Tallinnas majale Uus-Kalamaja 1 Hardi Tiiduse ja tema esimese abikaasa, ooperilaulja Klaudia Tiiduse mälestustahvlid (panuse eest Eesti kultuurilukku).

Isiklikku

Hardi Tiidus sündis Tallinnas Vene tänava vanglas. Tema sündimise päeval vabastas Saksa okupatsioonivõim ema koos vastsündinuga, isa sai vabaks päev hiljem.

Hardi Tiiduse isa oli August Eduard Tiidus (Tiitus) ja ema Eliise Tiidus. Hardi isa ja lelled olid kaugsõidukaptenid. Tal oli noorem õde Valve (Märtson) (1920–1999) ja vanem vend Erich (suri noormehena).

Isa pani pojale Hardi nimeks kuulsa Rootsi väejuhi Pontus De la Gardie järgi, muutes Gardie veidi lihtsamaks.

Tema abikaasad olid ooperilaulja ja muusikapedagoog Klaudia Tiidus (s. Ojatar, 1917–1996; nende tütar Tiiu sündis 1942) ja Salme Akel (1926–2010). Viimasest abielust Margi Tiidusega (eluaastad 1942–2013) sündis tütar Maria Tiidus (1981).

Hardi Tiidus on maetud Tallinna Metsakalmistule televisioonikolleeg Valdo Pandi haua naabrusse.

Kirjandus

• Olev Remsu. "Legendaarne mälumängur Hardi" (järjejutt). Postimees, 28. oktoober – 10. november 1995
• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 595, artikli autor Eerik Teder
• Toivo Tootsen. "Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber". Maagiline Ruum. Tallinn 2013, 320 lk; ISBN 9789949940219; teine trükk: Ekspress Meedia, 2017

Välislingid

• "Maailmapilt. Hardi Tiidus" Martin Viirandi koostatud saade Hardi Tiiduse 80. sünnipäevaks. Vikerraadio, 10. november 1998
• "Hardi Tiidus 8. XI 1918 - 21. III 1999" Sirp, 26. märts 1999, lk 20
• Krista Taim. Hardi Tiiduse menüü: 50 grammi viina ja 6 sigaretti Õhtuleht, 21. veebruar 2000
• Hardi Tiidus Ristik 2006
• Allar Viivik. Milliseid elutarkusi õpetas Hardi Tiidus tütrele Mariale? Õhtuleht, 8. november 2008
• "Esko Kivikoski". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 04.05.2018.
• Portree raamatus "Eesti abituriendid 1937"
• Raadiosaade "Delta. Hardi Tiiduse elulooraamat" Klassikaraadio, 6. november 2013
• Toivo Tootsen Hardi Tiidusest: Hardi oli igas saates nagu kirss tordil Eesti Naine / Delfi, 9. november 2017
• Galerii: Meenuta Hardi Tiidust tema 100. sünniaastapäeval (31 fotot). ERR Eeter, 8. november 2018