Erinevus lehekülje "17. sajand Eestis" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
 
Ajaloosündmustele 17. sajandil Eestis osutasid kõige suuremat mõju [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi kuningriigi suurvõimu ajastu]] areng ning Rootsi ja [[Rzeczpospolita]] vaheline konkurents [[Kesk-Euroopa|Kesk]] ja [[Ida-Euroopa]] ning [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis domineerimise üle.
 
[[Vene-Liivimaa sõda|Vene-Liivimaa sõja]] käigus alistusid Rootsile [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond|rüütelkonnad]] ning [[Tallinn]]. [[1581]]. aastal, pärast [[Paide piiramine (1581)|Paide vallutamist]] Rzeczpospolitalt, läks kogu [[Põhja-Eesti]] ja [[Hiiumaa]] Rootsile. [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõja]] lõpetanud [[Jam-Zapolski vaherahu]]ga läksid Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised [[Liivimaa ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] ning [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] alad) Rzeczpospolitale. [[1588]]. aastal valiti Rootsi prints [[Sigismund (Rootsi)|Sigismund]], Zygmunt III Waza nime all Poola kuningaks ning endise [[Vana-Liivimaa]] alade valitsejaks oli [[Zygmunt III Waza]]. Pärast oma isa [[Johan III]] surma sai Sigismund ka Rootsi troonile.
[[Pilt:SigmIIIVasa.jpg|thumb|[[Poola kuningas|Poola kuningas]] [[1587]]. aastast, Zygmunt III Waza ja [[1592]]. aastast ka [[Rootsi kuningas]] Sigismund III Vasa]]
17. sajandi esimesel kolmandikul (täpsemalt 1600–1629) mõjutasid endise Vana-Liivimaa alasi ehk Eestit ja [[Läti]]t Rootsi päritolu [[Poola kuningas|Poola kuninga]] ning [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] vahelised sõjad: [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõda 1600–1611]], [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|1617–1618]], [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621–1625]] ja [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|1626–1629]].
 
==Poola aeg==
{{Vaata|Poola aeg}}, ''[[Liivimaa hertsogkond]]''
[[Pilt:Podział administracyjny I RP.png|pisi|300px|[[Rzeczpospolita]], [[1619]]. aastal. Lõuna-Eestis on eraldi välja toodud: [[Pärnu vojevoodkond]], [[Tartu vojevoodkond]] ja [[Võnnu vojevoodkond]] ]]
[[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõja]] lõpetanud [[Jam-Zapolski vaherahu]]ga läksid Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised [[Liivimaa ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] ning [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] alad) Rzeczpospolitale. Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582. aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa jaotus Eesti- ja Liivimaaks, mis likvideeriti alles 1917. aastal ühise [[Eestimaa kubermang]]u moodustamisega.
 
[[1588]]. aastal valiti Rootsi prints [[Sigismund (Rootsi)|Sigismund]], Zygmunt III Waza nime all Poola kuningaks. Pärast oma isa [[Johan III]] surma sai Sigismund ka Rootsi troonile. [[katoliiklus|Katoliiklasest]] Sigismundil tekkis [[luterlus|luterlikus]] Rootsis palju vastaseid, keda juhatas tema onu [[Karl IX|Södermanlandi hertsog Karl]]. Kuna Sigismund viibis Poolas, juhtis riiki tegelikkuses just Karl. [[1598]]. aastal saabus Sigismund koos suure väega Rootsi, et suruda temavastane opositsioon maha. Sellega sai alguse 1598–[[1599]] kestnud kodusõda ([[Sõda Sigismundiga]]). Hoolimata esialgsest edust sai Sigismund [[Stångebro lahing]]us rängalt lüüa ning oli sunnitud Rootsi troonist loobuma ja Poolasse naasma. Karl asus Rootsit [[regent|regendina]] valitsema.
 
==[[Rootsi-Poola sõda]] 1600–1611==
Sigismund soovis siiski taas Rootsis võimule pääseda ning tema edasised plaanid olid seotud Rootsi vallutamisega. Esmalt soovis ta vallutada Rootsi võimu all olevad Eesti ala. [[Rzeczpospolita]] [[šlahta]] toetas plaanitavat sõda, kuna oletati, et sõjategevus piirdub vaid Eesti aladega. Ning kuna usuti, et Rootsi on nõrk vastane, siis loodeti vallutatavatel aladel endale peatselt uusi maavaldusi saada. Poolakate enesekindlus põhines peamiselt [[16. sajand]]i edukatel sõdadel. Ka oli Poolas 10 miljonit elanikku Rootsi 1 miljoni vastu. Samas ei arvestatud tõsiasjaga, et elanike ja sõjaväelaste suhtarv oli Poolas üks Euroopa halvimaid ning, et üsna tugeva keskvõimuga Rootsi suutis kiiremini mobiliseerida suure armee. Samuti oli osa Rzeczpospolita armeest hõivatud sõjaga [[Moldaavia]]s.
 
Poolaga sõja alustamiseks tuli Karlil esmalt kindlustada oma võim [[Eestimaa]]l, kus kohalik aadel ja linnad oli endiselt Sigismundile truud. Karli pooldajad hõivasid [[1600]]. aasta kevadeks tähtsamad Eestimaa linnused. Aprillis läksid Karli poole üle ka [[Tallinn]] ja Eestimaa aadel.
<ref name="Sepp">[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa." Ajalooline Ajakiri nr. 1/1932]</ref>. Aprillil nõustus [[Poola Sejm]] eraldama raha palgasõdurite palkamiseks, mille eest palgati 2400 palgasõdurit. Lisaks palgasõduritele oli Liivimaal 2000 sõjaväelast [[Võnnu vojevood]]i [[Jürgen Fahrensbach]]i juhtimisel. [[Linköpingi riigipäev]]al andsid Rootsi riigi seisused nõusoleku sõjaks Poolaga.
{{Vaata|Rootsi-Poola sõda (1600–1611)}}
Käimasoleva [[Ingeri sõda|Ingeri]] ja [[Vene-Poola sõda|Vene-Poola]] sõja tõttu kaldus Rootsi ja Poola tähelepanu Liivimaalt eemale ning sisulist sõjategevust Liivimaal enam ei toimunud. [[1611]]. aasta aprillis sõlmiti üheksakuuline relvarahu, mida hiljem pikendati. Relvarahu kestis [[1617]]. aastani.
==Rootsi-Poola sõda 1617–1618==
[[Pilt:Gustav II of Sweden.jpg|thumb|[[Rootsi kuningas]] (1611–1632) [[Gustav II Adolf]]]]
[[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)]] oli katkenud [[1611]]. aasta aprillis sõlmitud [[relvarahu]]ga, mida hiljem pikendati. Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] otsustas 1617. aastal ära kasutada soodsat situatsiooni ning rünnata poolakaid, [[Rzeczpospolita]] vasallriigis [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigis]], kus samal ajal leidsid aset ägedad sisevõitlused ja kohaliku aadli kodusõda, mille üks pool, taotles abi ka rootslastelt. 1617. aasta juunis saabusid rootsi väed Väina jõe suudmesse nelja Rootsi sõjalaevaga ning võtsid Farensbachilt üle, Väina jõe suudmes asunud Daugavgriva kindluse. Juuli lõpul saabus laevadega Rootsi vägi, kes ei julgenud aga hästi kindlustatud [[Riia kindlus]]t rünnata, vaid purjetas [[Pärnu piiramine (1617)|Pärnu alla ja sundis linna mõnepäevase piiramise järel]], [[11. august]]il kapituleeruma. Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, [[Grobina]]st [[Pärnu]]ni. 18. augustil vallutati [[Salatsi]] ning hilissuvel kontrollisid Rootsi väed peaaegu kogu Liivimaad, välja arvatud [[Riia ajalugu|Riia]] linna.
 
Poola väed tegid rüüsteretki Paide lähedusse ja Läänemaale ning rootsi väed ei suutnud nende pidurdamiseks ja rüüsteretkede takistamiseks midagi ette võtta. Raske majandusliku olukorra ja toiduainete puuduse tõttu, kuna maa oli aga ülimalt suures ulatuses rüüstatud, muutus sõjavägede toitlustamine raskeks ka poolakatele ning nad tõmbusid Eestimaalt tagasi Liivimaale.
{{Vaata|Rootsi-Poola sõda (1617–1618)}}
[[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|250px|Rootsi Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil]]
[[Pilt:Sweden in 1658.PNG|pisi|250px|[[Rootsi impeerium]] pärast 1658. aasta [[Roskilde rahuleping]]ut.
{{legend|#0075FF|[[Trøndelag]] ja [[Møre og Romsdal]] }}
{{legend|#75FFFF|[[Jämtland]], [[Härjedalen]], [[Idre]] ja [[Särna]] }} ]]
 
17. sajandi esimesel kolmandikul (täpsemalt 1600–1629) mõjutasid endise Vana-Liivimaa alasi ehk Eestit ja [[Läti]]t Rootsi päritolu [[Poola kuningas|Poola kuninga]] ning [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] vahelised sõjad: [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõda 1600–1611]], [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|1617–1618]], [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621–1625]] ja [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|1626–1629]].
 
==Rootsi aeg==
[[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] käigus alistusid Rootsile [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond|rüütelkonnad]] ning [[Tallinn]]. [[1581]]. aastal, pärast [[Paide piiramine (1581)|Paide vallutamist]] Rzeczpospolitalt, läks kogu [[Põhja-Eesti]] ja [[Hiiumaa]] Rootsile.
{{Vaata|Academia Gustaviana}}, ''[[Mõisate reduktsioon]]'', ''[[Forseliuse seminar]]''
{{Vaata|Eestimaa rüütelkond}}, ''[[Liivimaa rüütelkond]]'', ''[[Saaremaa rüütelkond]]''
[[1629]]. aasta [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas Rzeczpospolita kõik [[Väina jõgi|Väina jõest]] põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile. Selle tulemusel läks kogu mandri-Eesti Rootsi võimu alla. [[1645]]. aastal [[Brömsebro rahu]]ga sai Rootsi Taani kuningriigilt [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] saare. [[1660]]. aastal [[Oliwa rahu]]ga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt [[Ruhnu saar]]e.
 
[[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] lõpetanud [[Stolbovo rahu]]ga läks [[Ingeri]]maal koos kindluste Ivangorodi, Jami, Koporje, Nöteborg ja [[Käkisalmi lään|Kexholm]]iga Rootsile tagasi ning jäi aastateks [[1617]]–[[1721]] Rootsi krooni valdusesse. 17. sajandi 30-nendail aastail algatas Rootsi kuningas Ingerimaa soodsa asukoha tõttu piirkonnas majanduse elavdamise programmi ning Neeva jõe äärde ja mujale sobivatesse kohtadesse [[Karjala]]s ja Ingerimaal tuleb rajati linnad ([[Nyen]] jt.). Läheduse tõttu Venemaale osutas Nyen suurt konkurentsi senistele kaubalinnadele: [[Tallinna ajalugu#17. sajand Tallinnas|Tallinn]]ale, [[Narva ajalugu#Narva Ingerimaa kubermangu keskusena|Narva]]le ja [[Viiburi]]le. 1642. aastal tõusis Nyen tähtsaimaks Ingerimaa linnaks, [[1651]]. aastal viidi piirkonna keskus senisest keskusest [[Nyen]]ist üle [[Narva]].
==Poola aeg==
{{Vaata|Poola aeg}}, ''[[Liivimaa hertsogkond]]''
[[Pilt:Podział administracyjny I RP.png|pisi|300px|[[Rzeczpospolita]], [[1619]]. aastal. Lõuna-Eestis on eraldi välja toodud: [[Pärnu vojevoodkond]], [[Tartu vojevoodkond]] ja [[Võnnu vojevoodkond]] ]]
[[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõja]] lõpetanud [[Jam-Zapolski vaherahu]]ga läksid Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised [[Liivimaa ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] ning [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] alad) Rzeczpospolitale.
 
[[1629]]. aasta [[Altmargi vaherahu]]ga loovutas Rzeczpospolita kõik [[Väina jõgi|Väina jõest]] põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile. Selle tulemusel läks kogu mandri-Eesti Rootsi võimu alla. [[1645]]. aastal [[Brömsebro rahu]]ga sai Rootsi Taani kuningriigilt [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] saare. [[1660]]. aastal [[Oliwa rahu]]ga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt [[Ruhnu saar]]e.
Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582. aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa jaotus Eesti- ja Liivimaaks, mis likvideeriti alles 1917. aastal ühise [[Eestimaa kubermang]]u moodustamisega.
 
==Taani valdused Saaremaal==
{{Vaata|Teine Põhjasõda}}
== Kronoloogia==
[[File:1659 Europæ Nova Descriptio Blaeu.jpg|pisi|300px|Euroopa kaart [[1659]]. aastal. [[Joan Blaeu]], ''Europæ Nova Descriptio'']]
 
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]].]]
*[[1600]]–[[1629]] – [[Rootsi-Poola sõda|Rootsi-Poola sõjad]] Liivimaa pärast ja ülemvõimu pärast [[Baltikum]]is.
59 106

muudatust

Navigeerimismenüü