Moldova

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Moldaavia)
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Moldova (täpsustus)

Moldova Vabariik


rumeenia Republica Moldova
Moldova lipp Moldova vapp
Moldova lipp Moldova vapp
Moldova asendikaart
Riigihümn Limba noastră
Pealinn Chișinău
Pindala 33 843 km²
Riigikeel rumeenia
Rahvaarv 2 913 281 (2014)[1]
Rahvastikutihedus 86,1 in/km²
President Igor Dodon
Peaminister Maia Sandu
Iseseisvus 27. august 1991
SKT 8,128 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 2290 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik leu (MDL)
Ajavöönd maailmaaeg +2
Tippdomeen .md
ROK-i kood MDA
Telefonikood 373

Moldova (ametlik nimetus: Moldova Vabariik) on merepiirita riik Euroopas, täpsemalt Ida-Euroopas. Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes. Moldova pealinn on Chișinău.

Moldova territooriumil Dnestri idakaldal paikneb end iseseisvaks kuulutanud rahvusvaheliselt tunnustamata Dnestri-äärne Vabariik ehk Transnistria.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Moldova asub Ida-Euroopa lauskmaa edelaosas. Maa keskosas paikneb Codru kõrgustik, kus on ka Moldova kõrgeim tipp, 430 meetri kõrgune Bălănești mägi.[4] Dnestri paremal kaldal asub Dnestri kõrgustik, mille kõrgeim tipp on 347 meetri kõrgune Dealul Vădeni. Maa lõunaosas asub Lõuna-Moldova tasandik.

Metsaga on kaetud 11% Moldova pindalast.[5]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Moldova haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Moldova 2 territoriaalüksuseks (unitate teritorială), 3 keskalluvusega linnaks (municipi) ja 32 rajooniks (raion). Territoriaalüksused on Gagauusia ja Stînga Nistrului (Transnistria) ning keskalluvusega linnad Bălți, Chișinău, Tighina. Rajoonid on:

  1. Anenii Noi rajoon
  2. Basarabeasca rajoon
  3. Briceni rajoon
  4. Cahuli rajoon
  5. Cantemiri rajoon
  6. Călărași rajoon
  7. Căușeni rajoon
  8. Cimișlia rajoon
  9. Criuleni rajoon
  10. Dondușeni rajoon
  11. Drochia rajoon
  12. Dubăsari rajoon
  13. Edineț rajoon
  14. Fălești rajoon
  15. Florești rajoon
  16. Glodeni rajoon
  17. Hîncești rajoon
  18. Ialoveni rajoon
  19. Leova rajoon
  20. Nisporeni rajoon
  21. Ocnița rajoon
  22. Orhei rajoon
  23. Rezina rajoon
  24. Rîșcani rajoon
  25. Sîngerei rajoon
  26. Soroca rajoon
  27. Strășeni rajoon
  28. Șoldănești rajoon
  29. Ștefan Vodă rajoon
  30. Taraclia rajoon
  31. Telenești rajoon
  32. Ungheni rajoon

Aastatel 1998–2003 jagunes Moldova kaheks territoriaalüksuseks (Stînga Nistrului, Gagauusia), üheks keskalluvusega linnaks (Chișinău) ja kümneks maakonnaks (județ):

  1. Bălți maakond
  2. Cahuli maakond
  3. Chișinău maakond
  4. Edineți maakond
  5. Lăpușna maakond
  6. Orhei maakond
  7. Soroca maakond
  8. Taraclia maakond
  9. Tighina maakond
  10. Ungheni maakond

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Seisuga 1.01.2007 oli rahvaarv 3 432 831.[6]

2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Moldova elanikest moldovlasi 75,8%, ukrainlasi 8,4%, venelasi 5,9%, gagauuse 4,4%, rumeenlasi 2,2% ja bulgaarlasi 1,9%.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Moldova lennufirmad:

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Moldova varasem ajalugu on tihedalt seotud tänapäeva Rumeeniaga, 14. sajandi alguses ühendasti Doonau ja Karpaatide vahelised Ungari kuningriigile kuulunud vojevoodkonnad Valahhia vürstiriigiks. Veidi hiljem asutati Karpaatidest idas paikneval territooriumil Moldova vürstiriik, mille 15. sajandil vallutas Osmanite riik, 1538 laiendas Türgi oma valdusi juba Kesk-Bessaraabiale ja Põhja-Bessaraabia sai Osmanite riigi vasallriigiks. Algul maksti türklastele lihtsalt maksusid, 18. sajandi alguses aga kaotati iseseisvus täielikult.

1775. aasta sõjas kaotas Osmanite riik Moldova põhjaosas asuva Bukoviina Austria ertshertsogkonnale. 1812. aastal Prantsusmaa keisri Napoleon I ja Venemaa keisri Aleksander I vahel sõlmitud mõjusfääride lepingu alusel liideti Põhja–Moldova Venemaa keisririigiga, ülejäänud praeguse Moldova territoorium sai nimeks Bessaraabia.

1856. aastal liideti Bessaraabia uuesti Moldova vürstiriigiga, mis koos Valahhiaga eraldus Osmanite riigist iseseisvaks Rumeeniaks. 1877–1878. aasta Vene–Türgi sõjas vallutas Venemaa Bessaraabia uuesti.

1917. aastal toimus Bessaraabias rahvaülestõus ja 1918. aastal kuulutas Bessaraabia Moldova vabariigiks ning katkestas kõik sidemed Nõukogude Venemaaga ning paari kuu pärast liituti Rumeeniaga. NSV Liit asutas 1924. aastal Dnestri idakaldale väikese Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.

NSV Liit esitas Rumeeniale ultimaatumi 26. juunil 1940, 28. juunil algas Punaarmee avalik sissetung, Rumeenia kuningriik leppis ultimaatumi tingimustega ja loovutas Moldova Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina alad lahinguteta NSV Liidule. 2. juulil 1940 loodi nendel aladel marionetlik Moldaavia NSV. Pärast Bessaraabia liidendamist NSV Liiduga läks läänepoolne osa Moldaavia ANSV-st vastloodud Moldaavia NSV koosseisu, idapoolne liideti Odessa oblastiga.

Teises maailmasõjas sai Rumeeniast Saksamaa liitlane ning ta võttis 1941. aastal Bessaraabia tagasi. Aastal 1944 vallutas Nõukogude Liit Moldova tagasi.

1989. aastal tuli võimule Moldova rahvarinne, 1990. aastal võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja 27. augustil 1991 kuulutati välja iseseisev Moldova Vabariik.

Transnistria[muuda | muuda lähteteksti]

Üks osa Moldovast, Transnistria ei lepi iseseisvusega Moldova koosseisus, vaid soovib omaette riiki. Moldova aga ei saa sellega nõustuda, kuna just sellesse piirkonda jäävad riigi tööstusettevõtted.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]