Stångebro lahing
| Stångebro lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Sigismundi-vastasest sõjast | |||
 Stångebro lahingu monument Linköpingis | |||
| Toimumisaeg | 25. september 1598 | ||
| Toimumiskoht | Linköping | ||
| Tulemus | Karli pooldajate võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
Stångebro ehk Linköpingi lahing (rootsi Slaget vid Stångebro) peeti 25. septembril 1598 Linköpingis Poola ja Rootsi kuningas Sigismundi ja tema lelle, Södermanlandi hertsogi Karli vägede vahel. Stångebro lahing oli võtmesündmuseks Sigismundi troonilt kõrvaldamisel ning sellele järgnenud Poola-Rootsi sõja puhkemisel.
Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
1592. aastal suri Rootsi kuningas Johan III ning troonile sai tema katoliiklasest poeg Sigismund, kes juba 1587. aastast oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst. Kuna Sigismund viibis suurema osa ajast Poolas, valitsesid riiki Riiginõukogu ja kuninga lell hertsog Karl. 1595. aastal vastu Sigismundi tahtmist toimunud Rootsi Söderköpingi riigipäev valis Karli Rootsi regendiks. Sellele olid vastu Sigismund ja temale ustavad aadlikud.
Hertsog Karl soovis konflikti lahendada sõjaliste vahenditega, kuid Riiginõukogu ei toetanud seda. Hertsog Karli 1597. aastal, taas vastu kuninga tahtmist, kokkukutsutud Arboga riigipäev ei toetanud samuti Karli soovi kasutada sõjalist jõudu. Sellest hoolimata otsustas Karl seda teha. Ta vallutas alasid Lõuna-Rootsis ning mitmed Riiginõukogu liikmed põgenesid Poolasse, et veenda Sigismundi Karlile vastu astuma.
1598. aastal vallutas Sigismundi laevastik tagasi Kalmari ning võitis Karli vägesid Stegeborgi lahingus, misjärel asus oma vägedega Linköpingisse.
Lahing[muuda | muuda lähteteksti]
Stångebro on paikkond kahe Stångani jõge ületava silla, Lilla Stångebro ja Stora Stångebro juures. Nüüdisajal jääb piirkond Linköpingi territooriumile, kuid lahingu toimumise ajal jäi see linna piiridest välja. Karli väed lähenesid linnale 25. septembri hommikul idast ning Sigismundi väed asusid linnast neile vastu liikuma. Tihe udu segas vaenupooltel jälgimast üksteise vägede liikumist.
Hertsog Karl ründas esimesena ning sai Stora Stångebro juures võidu, misjärel viis oma väed teise silla juurde. Seal olid Sigismundi väed jõudnud jõe idakaldale ja saanud hea kaitsepositsiooni. Hertsogi väed liikusid kõrgendikule, kus osapoolte vahel leidis aset äge võitlus. Sigismundi ratsavägi ei võtnud sellest võitlusest osa, mistõttu Karl sai kindla võidu. Seejärel soovis Sigismund relvarahu, millega Karl ka nõustus. Propagandistlike andmete järgi langes Sigismundi poolelt umbes 2000 sõdurit, samas kui Karli poolel oli vaid 40 hukkunut ja 200 vigastatut.
Järellugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lahingu järel toimunud läbirääkimistel nõudis Karl, et Sigismund saadaks oma väed koju ja kutsuks Riiginõukogust ära talle ustavad liikmed. Samuti nõudis ta, et kuningas ilmuks isiklikult järgmisele riigipäevale. Sigismund otsustas Rootsist lahkuda, kuid kutsus siiski Riiginõukogust endale ustavad liikmed ära.
Peagi kuulus kuningale vaid Kalmar. Kui ka see 12. mail 1599 langes, oli kogu riik Karli valduses. Karl küsis 1600. aasta Linköpingi riigipäeval toetust enda regendistaatusele, mispeale ta hoopis kuningaks kuulutati. Riigipäev mõistis kohut ka Sigismundi poolel võidelnud aadlike üle; kaheksa mõisteti hukka ning viie hukkamine viidi ka täide. 20. märtsil 1600 Linköpingi kesklinnas toimunud hukkamisi kutsutakse Linköpingi veresaunaks.
Sigismundi kõrvaldamine kuningatroonilt tõi endaga kaasa aastakümneid kestnud Poola-Rootsi sõja.
1898. aastal püstitati lahinguväljale üheksameetrine monument.