Käkisalmi lään
Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusala Rootsi kuningriigis Ida-Soomes aastatel 1634–1721. Lääni keskus oli Käkisalmi (vene keeles Корела), kus paiknesid Käkisalmi kindluse ehitised.
.jpg)
Karjala piirkond kuulus 1323. aasta Pähkinäsaari rahulepinguga Novgorodi vabariigi valdustesse. Vene-Rootsi Kahekümneviieaastase sõja ajal vallutas Pontus De la Gardie Ingerimaal Jaamai, Koporje ja Jaanilinna linna (koos neid ümbritsevate maakondadega) ning Karjalas Käkisalmi lääni. Pljussa vaherahuga määratleti Rootsi ja Moskva alade piirijõeks Koporje maakonda ja Orehhovo maakonda eraldav Strelna jõgi.
1590.–1595. aasta Vene-Rootsi sõda oli Moskva tsaaririigile edukas. 1595. aastal sõlmitud Täyssinä rahulepinguga loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega (Jaanilinn, Jaama, Koporje, Pähkinänlinna) ning Käkisalmi lääni, mis olid kõik saadud Pljussa vaherahuga.
1609. aastal Segaduste ajal, Venemaale trooninõudlejale Vassili Šuiskile esialgu appi kutsutud Rootsi sõjavägi Jakob De la Gardie juhtimisel okupeeris järk-järgult Loode-Venemaa alad Käkisalmi läänist Novgorodini (samuti Staraja Russa, Porhovi, Vana-Laadoga ja Oudova).
Ingeri sõja lahingutegevuse käigus Rootsi ja Vene vägede vahel Soome lahe idaosa valdamise pärast toimunud nn Ingerimaa sõja lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Oudova ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Jaanilinna kindlusega, Jaama, Koporje, Pähkinänlinna ja Laadogast läänes oleva Lääne-Karjalaga Käkisalmi lääni, mille tõttu kaotas Moskva täielikult ühenduse Soome lahele ja Läänemerele. Rootsi valdusse jäänud Käkisalmi lääni alad liideti usukorralduslikult 1618. aastal luterliku Viiburi piiskopkonnaga.
Stolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 1656–1658. 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga seda piiri muudeti, kuid taastati Kärde rahuga 1661. aastal ja kehtis kuni Suure Põhjasõjani.
Suure Põhjasõja ajal vallutas Moskva 1710. aastal Karjala kannase ja Viiburi. 1719. aastal tsaar Peeter I korraldusel läbi viidud reformi tulemusel reorganiseeriti senised Venemaa kubermangud, Peterburi kubermangu kuulus 11 provintsi ja 39 linna, sh ka Viiburi provints, kuhu kuulusid Viiburi linn, Käkisalmi lään ja Savonlinna lään. Uusikaupunki rahuga (1721) läksid Käkisalmi ja Viiburi lään Moskvale.
Vene–Rootsi 1741–1743 sõja lõpetanud Turu rahu järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soome Kymenkartano ala. 1744. aastal liideti see ala (Vana-Soome) Viiburi ja Käkisalmi provints Venemaa keisririigi Viiburi kubermanguks.
Käkisalmi maapealikud
[muuda | muuda lähteteksti]Loend on mittetäielik
- 1634–1636 Henrik Månsson
- 1636–1641 Magnus Nieroth
- 1641–1642 Henrik Piper
- 1642–1652 Reinhold von Metztacken
- 1652–1656 Jakob Törnsköld
- 1657–1660 Karl von Scheiding[1]
- 1660–1674 Patrick Ogilwie
- 1674–1690 Berndt Mellin
Käkisalmi valitsejad, Ingerimaa kubernerid ja kindralkubernerid
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Carl Scheiding. Von Scheiding nr 71, www.adelsvapen.com