Rootsi-Poola sõda (1617–1618)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Poola-Rootsi sõda (1617–1618))
Jump to navigation Jump to search
Poola-Rootsi sõda (1617–1618)
Osa Poola-Rootsi sõjast:
(1600–11)*(1617–1618)*(1621–25)*(1626–29)
Toimumisaeg 16171618
Toimumiskoht Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa
Tulemus Jõuvahekorrad ei muutunud.
Osalised
Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg Rzeczpospolita Coat of arms of Sweden.svg Rootsi
Väejuhid või liidrid
Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg Wolmar Farensbach
Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg Pärnu vojevood Maciej Dembiński
Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg Leedu välihetman Krzysztof Mikołaj Radziwiłł
Herb Rzeczypospolitej Obojga Narodow.svg Jan Siciński
Coat of arms of Sweden.svg Gustav II Adolf
Coat of arms of Sweden.svg kindralsõjakomissar Adam Schrapfer

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 16171618. Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja osana.

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Poola-Rootsi sõda (1600–1611) oli katkenud 1611. aasta aprillis sõlmitud relvarahuga, mida hiljem pikendati. Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud Stolbovo rahu lõpetas rootslaste osaluse aastatel 1613 – 1617 toimunud Rootsi vägede osaluse Venemaa pärilussõjas. Poola kuninga Zygmunt III Waza väed jätkuvalt seotud sõjategevusega 1618. aastani mil, rahulepinguga sai Poola endale mõningaid piiriäärseid alasid.

Rootsi kuningas Gustav II Adolf otsustas ära kasutada soodsat situatsiooni ning rünnata poolakaid, Rzeczpospolita vasallriigis Kuramaa hertsogiriigis, kus samal ajal leidsid aset ägedad sisevõitlused ja kohaliku aadli kodusõda, mille üks pool, taotles abi ka rootslastelt.

Lisaks oodatavale toetusele Kuramaal, lubas Rzeczpospolita valduste Liivimaa kuberner Wolmar Farensbach mängida rootslaste kätte Daugavgriva kindluse ja abistada neid Riia vallutamisel.

Sõjategevus[muuda | muuda lähteteksti]

1617. aasta juunis saabusid rootsi väed Väina jõe suudmesse nelja Rootsi sõjalaevaga ning võtsid Farensbachilt üle, Väina jõe suudmes asunud Daugavgriva kindluse.

Riia piiramine Gustav II Adolfi vägede poolt

Juuli lõpul saabus laevadega umbes 2000-meheline Rootsi vägi, kes ei julgenud aga hästi kindlustatud Riia kindlust rünnata, vaid purjetas Pärnu alla ja sundis linna mõnepäevase piiramise järel, 11. augustil kapituleeruma. Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, Grobinast Pärnuni. 18. augustil vallutati Salatsi ning hilissuvel kontrollisid Rootsi väed peaaegu kogu Liivimaad, välja arvatud Riia linna.

Läbirääkimiste tulemusel Farensbackiga, pöördus ta tagasi Poola leeri, viies endaga kaasa ka Daugavgriva ja Kuramaal rootslaste poolt vallutatud kindlused, kuid Rootsi vägede valdusesse Pärnu.

Poola väed tegid pärast vägede koondamist Viljandi lähistele, rüüsteretki Paide lähedusse ja Läänemaale ning rootsi väed ei suutnud nende pidurdamiseks ja rüüsteretkede takistamiseks midagi ette võtta.

Raske majandusliku olukorra ja toiduainete puuduse tõttu, kuna maa oli aga ülimalt suures ulatuses rüüstatud, muutus sõjavägede toitlustamine raskeks ka poolakatele ning nad tõmbusid Eestimaalt tagasi Liivimaale.

1618. aasta novembris sõlmiti Rootsi ja Poola vahel kaheks aastaks vaherahu.