Rootsi-Poola sõda (1617–1618)
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Veebruar 2022) |
| Poola-Rootsi sõda (1617–1618) | |||
|---|---|---|---|
|
Osa Poola-Rootsi sõjast: (1600–11)*(1617–1618)*(1621–25)*(1626–29) | |||
| Toimumisaeg | 1617–1618 | ||
| Toimumiskoht | Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa | ||
| Tulemus | Jõuvahekorrad ei muutunud. | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618. Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja osana.
Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
Poola-Rootsi sõda (1600–1611) oli katkenud 1611. aasta aprillis sõlmitud relvarahuga, mida hiljem pikendati. Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud Stolbovo rahu lõpetas aastatel 1613–1617 toimunud Rootsi vägede osaluse Venemaa pärilussõjas. Poola kuninga Zygmunt III Waza väed jätkuvalt seotud sõjategevusega 1618. aastani, mil rahulepinguga sai Poola endale mõningaid piiriäärseid alasid.
Rootsi kuningas Gustav II Adolf otsustas soodsat olukorda ära kasutada ning rünnata poolakaid Rzeczpospolita vasallriigis Kuramaa hertsogiriigis, kus samal ajal leidsid aset ägedad sisevõitlused ja kohaliku aadli kodusõda, mille üks pool taotles abi ka rootslastelt.
Lisaks oodatavale toetusele Kuramaal lubas Rzeczpospolita valduste Liivimaa kuberner Wolmar Farensbach mängida rootslaste kätte Daugavgriva kindluse ja abistada neid Riia vallutamisel.
Sõjategevus[muuda | muuda lähteteksti]
1617. aasta juunis saabusid Rootsi väed nelja Rootsi sõjalaevaga Väina jõe suudmesse ning võtsid Farensbachilt üle Väina jõe suudmes asunud Daugavgriva kindluse.
Juuli lõpul saabus laevadega umbes 2000-meheline Rootsi vägi, kes ei julgenud aga hästi kindlustatud Riia kindlust rünnata, vaid purjetas Pärnu alla ja sundis linna mõnepäevase piiramise järel 11. augustil kapituleeruma. Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku Grobinast Pärnuni. 18. augustil vallutati Salatsi ning hilissuvel oli Rootsi vägede kontrolli all peaaegu kogu Liivimaa, välja arvatud Riia linn.
Farensbackiga peetud läbirääkimiste tulemusel pöördus ta tagasi Poola leeri, viies endaga kaasa ka Daugavgriva ja Kuramaal rootslaste poolt vallutatud kindlused, kuid Rootsi vägede valdusse Pärnu.
Poola väed tegid pärast vägede koondamist Viljandi lähistele, rüüsteretki Paide lähedusse ja Läänemaale ning Rootsi väed ei suutnud nende pidurdamiseks ja rüüsteretkede takistamiseks midagi ette võtta.
Raske majandusliku olukorra ja toiduainete puuduse tõttu (kuna maa oli suures ulatuses rüüstatud) muutus sõjaväe toitlustamine raskeks ka Poola poolel ning nad tõmbusid Eestimaalt tagasi Liivimaale.
1618. aasta novembris sõlmiti Rootsi ja Poola vahel kaheks aastaks vaherahu.