Jürgen Fahrensbach

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jürgen Fahrensbach
Jürgen von Fahrensbach.jpg
Jürgen Fahrensbach
Sündinud 1551 või 1552
Surnud 17. mai 1602
Viljandi
Teenistused Rootsi kuningriik
Mõisamehed
Vene tsaaririik
Taani kuningriik
Poola kuningas
Sõjad/lahingud Liivimaa sõda

Jürgen Fahrensbach (ka von Fahrensbach, Farensbach, Varnsbeke, Varensbeke) (1551 või 155217. mai 1602 Viljandi) oli baltisaksa ja tõenäoliselt ka eesti päritolu Liivimaa aadlik ja väepealik Liivimaa sõjas.

Kirjanduses esineb Jürgen (Jörgen) Farensbachi eesnimena ka Georg (ladina Georgius Farensbecius), Vene allikates vastavalt Юрий Францбек ja Poola ajaloos on ta jäädvustunud kui Jerzy.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Baltisaksa ajaloolased on tema suguvõsa näinud Reinimaa päritolu, kuid seda ei saa usaldusväärselt tõestada. Uuemal ajal on esile kerkinud versioon tema eesti päritolu kohta. Nimi on esinenud kujudel Varnsbeke, Varensbeke, Varnsbach, Varnspech, Farenbeck, Farensbeke, Parembeke jne. Eesti perekonnanimi Parenbeke (Parasmägi) on Eestis registreeritud hiljemalt 13. sajandi lõpust. Nad olid sugulased Wacke perekonnaga, kellest hiljem said Uexküllid.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Fahrensbach sündis Haimres Läänemaal ja teenis 1560. aastate lõpus Rootsi vägedes. 1560. aastatel sõdis ta Prantsusmaal, Ungaris, Hollandis ja Liivimaal.

Jürgen Fahrensbach osales 1570. aasta jaanuaris oma onu Klaus Kurselli juhitud Tallinna lossi afääris, mille ajal kohalikud mõisamehed kui rootsi palgasõdurid selle enda kätte haarasid, nõudes teenistuse eest maksmata tasu. Kui rootslased lossi sama aasta märtsis tagasi vallutasid, õnnestus Fahrensbachil napilt põgeneda. Ta vangistati venelaste poolt, kuid astus peagi nende teenistusse, osales ka Tallinna piiramises 1570–1571, juhtis seejärel 1572. aastal Oka jõe ääres saksa palgasõdurite salka võitluses tatarlaste vastu ja osales Paide vallutamises 1573. Siis aga lahkus ta segastel asjaoludel Vene teenistusest (ilmselt põgenes) ning asus Saaremaa asehalduri Claus von Ungerni soovituskirjaga (9. juuni 1575), milles asehaldur iseloomustas teda kui vene keele ja vene sõjakommete tundjat, Taani kuningas Frederik II alluvusse.

Taani õukonnas ja armees tegi Jürgen Fahrensbach kiiret karjääri. Taani õukonna teenistujate nimekirjas kuninga õuejunkur alates 5.10.1575, tõusis teenistuse lõpus õuemarssaliks (ametis 29.05–25.10.1579)[2].

15761577 osales ta Danzigi ülestõusul poolakate vastu, oli rittmeistri auastmes Danzigi komissar ja sõjanõunik.[3]

Pärast Saaremaa asehalduri Vincents Jueli uppumist septembris 1579 määrati ta ajutiseks Saaremaa asehalduriks. Talle läänistati kogu Saaremaa.

1580 asus Fahrensbach aga Taani kuninga nõusolekul ka Stephan Bathory teenistusse, kus ta sai endale lääniks Karksi. Talle pakuti ka Võnnu vojevoodi ametikohta, mille pärast tal tekkis tüli Taani kuningaga.

1584. aastal võttis Frederik II talt Saaremaa ära, misjärel Fahrensbach püüdis seda aadlike mässuga tagasi saada, kuid see katse ebaõnnestus. Nii asus Fahrensbach vaid Poola kuninga Zygmunt III Waza teenistusse ja sai peagi Võnnu vojevoodkonna vojevoodiks, Liivimaa aadlilipkonna ülemaks. Lisaks anti talle läänideks ka Tarvastu ja Ruhja.

Fahrensbach hukkus Rootsi-Poola sõjas Viljandi piiramisel 1602. aastal, sai haavata Tödweni lastud musketikuulist Viljandi linnuse vallikraavis ja suri hiljem haavadesse.

Mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Talle kuulusid Karksi (Schloß Karkus), Võnnu (Schloß Wenden) ja 5. jaanuaril 1588 kuningas Zygmunt III kingitud Tarvastu loss (Schloß Tarwast) koos lossilääniga ja mõis Meisterhof[1] (hiljem Rujen-Grosshof) Ruhja kihelkonnas.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jürgen Fahrensbachi vanemateks olid Haimre (Heimar) ja Nõlva (Nelwa) mõisniku, Saksa ordumeistri saadik Wolmar Fahrensbach ja Tartu stiftifoogt Jürgen Kurselli tütar, kes oli ka Lihula linnuse valitseja Klaus Kurselli (surnud 1570), Haapsalu asehaldur Wolter Kurselli (surnud 1608) ja Saare-Lääne toomhärra, kuningas Magnuse õuejunkur Christopher Kurselli (surnud 1577) õde[4].

22. detsembril 1581. aastal abiellus J.Fahrensbach, Dobele komtuuri Mathias von der Recke lese Sophiaga (surnud 1598 Karksis), kelle vanemateks olid Nurmuiža (Nurmhusen, Kuramaa) mõisnik Jürgen Fircks (surnud 1600) ja Kuramaa piiskopi Johann von Münchhauseni vennatütar Anna Westphal.[5] [6] Abielust sündisid:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.ksk.edu.ee/file.php?ID=1577
  2. Frederik IIs og Formynderstyrelsens Hof- og Regeringspersonale 1558–96 (Meddelelser fra Rentekammerarchivet 1873–76, lk.144–215)
  3. "Georg Farenßbeken in Eyfflandt zur Wicke Erbgesessen / Hochgemelter Kön. May. bestalter Rittmeister / der Statt Dantzigk Comˉissarius vnˉ KriegßRath", Historia und Beschreibung der polnischen Belagerung der Stadt Danzig im Jahre 1577.
  4. Kursell / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 1: Görlitz, 1930, lk. 120–121
  5. Fircks / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 3, Kurland, Bd. 1: Görlitz, 1939, lk. 62
  6. Recke / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 3, Kurland, Bd. 1: Görlitz, 1939, lk 159

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]