Frederik IV

Allikas: Vikipeedia
Frederik IV
Frederik IV
Frederik IV. Balthasar Denneri maal 18. sajandi algusest.
Taani ja Norra kuningas
Ametiaeg
25. august 1699 – 12. oktoober 1730
Eelnev Christian V
Järgnev Christian VI
Isikuandmed
Sündinud 11. oktoober 1671
Kopenhaagen
Surnud 12. oktoober 1730
Odense
Autogramm

Frederik IV (11. oktoober 167112. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699. aastast kuni surmani 1730. aastal.

Taani kroonprints[muuda | muuda lähteteksti]

Frederik sündis 11. oktoobril 1671 Christian V ja Charlotte Amalie peres ning kuulutati kohe pärast sündimist Taani kroonprintsiks. Poisi haridus jäi paljuski poolikuks. Michael Vibe käe all õppis Frederik taani ja saksa keeles vaid vigadega kirjutama ning prantsuse keele oskus oli tal väga kehv. Samuti ei õpetatud tulevasele kuningale piisavalt ajalugu ja majandust.[1][2] Valitsejana rääkis Frederik harva taani keeles, kasutades rohkem saksa ja prantsuse keelt.[3]

1692.–1693. osales Frederik Lääne-Euroopa ringreisil, mille raames külastas Madalmaid, Saksamaad, Prantsusmaad ja Itaaliat.[4] Frederik sai reisidelt suurt inspiratsiooni ning lasi oma eluajal ehitada kaks barokkstiilis lossi: Frederiksborgi ja Fredriksbergi lossi.[3]

Frederiki abikaasa Louise von Mecklenburg-Güstrow

Abielu ja armukesed[muuda | muuda lähteteksti]

1695. aasta 5. detsembril abiellus Frederik Saksimaa kuurvürstinna Anna Sophia soovitusel Mecklenburg-Güstrow' hertsogi tütre Louisega. Frederikil oli mitu armukest. 1703. aasta astus ta kaksikabiellu Elisabeth Helene von Viereggiga. Vieregg suri aga järgmisel aastal sünnituse ajal. Frederik pidas tema surma tõttu leina, kuid astus hiljem suhtesse Charlotte Helene von Schindeliga. Õukondlased takistasid Frederikil temaga abiellumist. 1711. aastal tutvus Frederik Anna Sophia von Reventlow'ga, kellesse armus. Ta astus temaga 1712. aastal kaksikabiellu.[5]

Abielust Louisega sündis viis last. Neljast sündinud pojast surid kolm varakult, ellujäänud pojast Christianist sai hiljem järgmine Taani-Norra kuningas. Abielupaari tütar oli Charlotte Amalie.[5]

Valitsusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Frederik IV kuningaks pühitsemine Fredriksborgi lossis 1700. aastal

25. augustil 1699 suri Christian V ning tema järel sai järgmiseks kuningaks Frederik. 1700. aastal algas põhjasõda, millest võttis osa ka Taani, tungides märtsis Rootsi kaitse all olevasse Holstein-Gottorpi hertsogiriiki. Rootsi kuningas Karl XII tungis aga peatselt Kopenhaageni alla ning sama aasta 18. augustil sõlmis Frederik temaga Travendali rahulepingu. Taani oli sunnitud Rootsile maksma 200 000 taalrit.[6]

Pärast rahu sõlmimist keskendus Frederik riigisisestele probleemidele ja reformide elluviimisele. 1701. aastal loodi riigi aladel maakaitsevägi. 1702. aastal likvideeris ta vornedskab'i (keskajast kehtinud töökohustus talupoegadele).[7] Põhjasõja ajal Taani majanduslik seisund ja põllumajandus halvenesid ning maakaitseväe moodustamise kohustus oli nii talupoegade kui ka maaomanike seas ebapopulaarne. Sõjaaegsete maksukoormuste tõttu polnud Frederiki ümberkorraldustel suurt mõju.[1]

Valitsejana ümbritses Frederik ennast peamiselt välismaalaste ja tsiviilametnikega. Ta ei usaldanud vana Taani ja Holsteini aadelkonda, keda pidas oma võimu ohustajateks.[3][1]

Frederik arendas oma valitsusajal ka haridust. 1708. aastal andis ta välja korralduse, millega kogukonna preestrid pidid vaesematele lastele haridust andma. 1720. aastal rajati Taani 240 uut kooli.[8]

1708. aastal reisis Frederik Oldenburgi krahvi nime all Veneetsiasse, kus veetis ligi üheksa nädalat. Reisilt naastes alustas ta läbirääkimisi Preisimaa kuninga Friedrich I ja Saksimaa kuurvürsti August II-ga. 1709. aastal astus Taani taas Rootsiga sõtta. Frederik juhatas 1712. aastal kaotusega lõppenud Gadebuschi lahingus Taani armeed. Kuigi Taani oli põhjasõja võitjate seas, ei saanud ta oma varem kaotatud alasid (Skåne alad) tagasi.[9]

1703.–1711. aastatel osalesid Taani üksused ka teistes Euroopa sõdades. Frederik toetas Austriat Rakoczi iseseisvussõjas ning saatis oma vägesid Ungarisse.[9]

Hilisem elu ja surm[muuda | muuda lähteteksti]

1721. aastal suri kuninganna Louise, pärast seda abiellus Frederik Anna Sophiaga. Viimane krooniti sama aasta mais uueks kuningannaks. Frederik ja Anna Sophia said kokku kuus last.[3]

Elu lõpus kannatas Frederik ödeemi all. 59-aastane Frederik IV suri 12. oktoobril 1730 Odenses. Ta on maetud Roskilde katedraali.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 (Dansk Biografisk Lexikon)
  2. "Frederik IV". Kongernes Samling.dk. Vaadatud 06.10.2023.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Frederik IV, King of Denmark and Norway". Vaadatud 08.10.2023.
  4. Lk 118 (Feldbæk, 1990)
  5. 5,0 5,1 "King Frederik IV of Denmark and Norway: Marriages, Mistresses and Bigamy". Vaadatud 07.10.2023.
  6. Lk 12–13 (Kotšinev, 2018).
  7. Lk 154 (Feldbæk, 1990)
  8. Lk 184 (Feldbæk, 1990).
  9. 9,0 9,1 "The Life of King Frederik IV of Denmark and Norway. Part I." Vaadatud 08.10.2023.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bricka, C. F. "Frederik IV." Dansk Biografisk Lexikon. 5. kd. 1887–1905, lk 300–305.
  • Feldbæk, O. "Den lange fred (1700–1800)": Gyldendal og Politikens Danmarkshistorie. 9. kd. Kopenhaagen 1990.
  • Kotšinev, J. "Põhjasõda maal, merel ja eesti suulises rahvapärimuses". Grenader, Tallinn 2018.