Konstruktivism (kunst)
|
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-et  wikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.
Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Konstruktivism on 1913–1921 Venemaa kunstis ja arhitektuuris avaldunud stiilisuund mis, kasvas välja kubismist ja futurismist. Arhitektuuris taotleti vormide lihtsust ning tektoonika ja geomeetriliste kandetarindite esteetilist väljenduslikkust. Konstruktivism muutus üleeuroopalikuks liikumiseks, jõudes pärast II maailmasõda Ameerika Ühendriikidesse.[1]
Mayakovski plakat
El Lissitzky "Proun Vrashchenia", ca. 1919
1931. ehitatud kultuurimaja
Konstruktivistlik kunst tähistab pühendumist täielikule abstraktsioonile ja modernsuse puhtsüdamlikule vastvõtmisele. Tihti väga geomeetriline, harilikult eksperimentaalne, haruharva emotsionaalne. Asjalikel vormidel arvati olevat universaalne tähendus ning neid eelistati subjektiivsusele ja individualismile. Kunstiteosed lihtsustati baaselementideni. Palju kasutati uut meediat. Põhiline oli kontekst: konstruktivistid taotlesid korrapärast kunsti, mis hülgaks mineviku ja võtaks suuna maailmale, kus mõistmine, ühtsus ja rahu omavad tähtsamat rolli.
Terminile pani aluse Kazimir Malevitš viidates Aleksander Rodchenko tööle. Rodchenko graafiline disain sai inspiratsiooniks paljudele läänes resideeruvatele kunstnikele ja konstruktivistlike disainimotiive laenatakse ja varastatakse graafilises disainis tänapäevani.
Teised tähtsamad kunstnikud on Vladimir Tatlin, Alexandra Exter, Wassily Kandinsky, Robert Adams, El Lissitzky ja Laszlo Moholy-Nagy.
