Enno Penno

Allikas: Vikipeedia

Enno Penno (22. aprill 1930 Tallinn16. november 2016 Stockholm) oli Eesti poliitik, Vabariigi Valitsuse eksiilis liige.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Penno sündis 22. aprillil 1930 Tallinnas. 1944. aastal põgenes ta koos vanematega Soome ja sealt edasi Rootsi, kus lõpetas ülikooli tehnikateadlasena. Ta töötas külalislektorina USAs Illinoisi Ülikoolis, samuti Stockholmis Kooperatiivide Liidus, kinnisvara- ja linnaehitusametis.[1]

Penno oli aastatel 1955–1994 ka Eesti Demokraatliku Uniooni liige, peasekretär, Rootsi osakonna esimees ja keskjuhatuse esimees. Samuti oli ta tegev Eesti Rahvusnõukogus, Eesti Laenu-Hoiu Ühisuses, ajalehe Teataja ühingus, Eesti Skautide Malevas Rootsis ja Eesti Üliõpilaskonnas Rootsis. Aastast 1953 kuulus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi.[1]

Penno oli Aleksander Warma valitsuses 1. jaanuarist 1962 kuni 1. märtsini 1963 teedeminister ja haridusministri kohusetäitja. 1. märtsil 1990 nimetas Heinrich Mark ta enda järglasena peaministri asetäitjaks. Valitsuse koosseisu ümberkujundamine 20. juunil 1990 loeti uue valitsuse nimetamiseks, kuigi formaalselt uut valitsuse koosseisu ametisse ei nimetatud.[2]

Penno oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Aastail 1981–1986 oli ta Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis esimees.

Penno valiti 1966., 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli Rudolf Penno ja Alma Penno (sündinud Trubok) poeg.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "In Memoriam - Enno Penno". Eesti Hääl = Estonian News : eestlaste ajaleht Inglismaal, 13. detsember 2016. Kasutatud 20.11.2017.
  2. In memoriam Enno Penno 22. IV 1930 – 16. X 2016". Nekroloog // Postimees, 26. november 2016. Lk 26

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Gustav Suits
Haridusministri kohusetäitja
1. jaanuar 19621. märts 1964
Järgnev:
Elmar Järvesoo