Postimees

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Edasi (ajaleht))
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti ajalehest; kirjade kojukandja kohta vaata artiklist kirjakandja. Edasi nime kandvate väljaannete kohta vaata lehelt Edasi (täpsustus).

Postimees
Postimees logo.svg
Perno Postimeees, Nr 1.png
5/17. jaanuar 1857 esileht
Tüüp Päevaleht
Omanik AS Eesti Meedia
Väljaandja AS Postimees Grupp
Peatoimetaja Peeter Helme
Tegevtoimetaja Margus Mihkels
Arvamustoimetaja Peeter Helme
Kujunduse toimetaja Jaanus Koov
Asutatud 1857
Keel eesti, vene (2005–2016)
Toimetus Tallinn
Sõsarajalehed Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Järva Teataja, Sakala, Valgamaalane, Virumaa Teataja
ISSN 1406-0981

Postimees on eesti päevaleht.

Ajaleht Postimees (aastatel 18571886 Perno Postimees, 19481990 Edasi) on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. Tänapäeval on Postimees suurim kvaliteetpäevaleht Eestis. See ilmub kuus korda nädalas: esmaspäevast laupäevani. Äripäeviti on Postimehe tiraaž ligikaudu 45 800 eksemplari, laupäevase Postimehe (Postimees Nädalavahetus) tiraaž on 56 200 eksemplari.[1] Nädalavahetustel ilmuvad Postimehe vahel ka Postimehe ajakiri Arter ja kultuurilisa Arvamus ja Kultuur. Argipäeviti ilmub Postimehe vahel Eesti suurim maakonnaleht Tartu Postimees, mis levib Tartu- ja Jõgevamaal ning Otepääl. Lisaks ilmub igal neljapäeval Postimehe vahel ka Eesti suurima tiraažiga maaelu kajastav Maa Elu[2].

Postimehe väljaandja AS Postimees Grupp ainuomanik oli AS Eesti Meedia, mis kuulus 1998–2013 Norra kontsernile Schibsted, 2013. aastast aga Eesti kapitalil põhinevale UP Invest OÜ-le[3], mille kaudu sai suuromanikuks Eesti ärimees Margus Linnamäe. 2017. aasta aprillis ühendas AS Eesti Meedia endaga rea tütarfirmasid, sealhulgas ASi Postimees Grupp.[4] 2019. aasta veebruaris nimetati AS Eesti Meedia ümber ASiks Postimees Grupp, selle emaettevõtteks sai uus haldusfirma Media Investments & Holding OÜ.[5]

7. novembrist 2005 kuni 29. septembrini 2016 ilmus Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustasid tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool oli originaalmaterjal. Leht ilmus kaks korda nädalas (teisipäeval ja neljapäeval). 2014. aasta veebruaris liitis Postimees oma venekeelsed väljaanded (venekeelne Postimees, nädalaleht Den za Dnjom ja vene online-toimetus) üheks tervikuks. 2016. aasta oktoobrist lõpetas Postimees Grupp paberil ilmuvate venekeelsete ajalehtede Postimees ja Den za Dnjom väljaandmise ning keskendub portaalide rus.postimees.ee, limon.ee ja krasotka.ee arendamisele.[viide?]

Omanikud ja (pea)toimetajad[muuda | muuda lähteteksti]

Päevalehe Postimees toimetus asub 1998. aasta kevadest Maakri tänaval Tallinnas ja ajalehe Tartu Postimees toimetus Tartus Ülikooli tänaval. Varem oli Postimees Eesti suurtest päevalehtedest ainus, mille toimetus paiknes traditsiooniliselt Tartus.[6] Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas.

Postimehe peadirektor on olnud Toomas Issak ja aastatel 1998–2012 oli peadirektor Erik Roose.[viide?]

2013. aastal müüs Schibsted oma Eesti meediaäri, sealhulgas Postimehe ja trükikoja Kroonpress Eesti Meedia senistele juhtidele, kes kaasasid rahastajana Eesti ravimiärimehe Margus Linnamäe. Ostutehingu tulemusel olid 2013. aasta sügisest Eesti Meedia Grupi uued omanikud 50% ulatuses TAMM Media OÜ ja 50% ulatuses UP Invest OÜ. 2015. aastal müüs Eesti Meedia juhtkond (Mart Kadastik, Meelis Luht, Andres Kull ja Toomas Issak) oma osaluse Eesti Meedias Margus Linnamäele kuuluvale ettevõttele UP Invest[3].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Edasi
Tüüp Päevaleht
Väljaandja EKP Tartu Linnakomitee
EKP Tartu Rajoonikomitee
Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu
ja Tartu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja
Keel eesti, vene
Toimetus Tartu

Postimeest loetakse kõige vanemaks Eesti ajaleheks. Leht ilmus esimest korda 5/17. juunil 1857 nädalaleht nime Perno Postimees all Johann Voldemar Jannseni juhatusel.[viide?]

Postimehest ja tema ajaloost on ilmunud mitmeid väljaandeid. Postimehe 50. aastapäeva puhul anti välja ajalehe senist ajalugu puudutav raamat "Postimees 1857–1907", mis trükiti Postimehe tollases trükikojas Tartus 1909. aastal. Raamatust võib leida ajale omase kirjaviisiga järgmised read: "Ajalehe 50. aastane jubileum on tähelepanemiseväärt sündmus, iseäranis meie rahwa seas, kus see leht alguses ainsaks keskkohaks oli, mille ümber rahva hariduslised ja kulturalised püüded arenema ja kosuma hakkasivad. "Postimehe" ajalugu kirjutada, tähendab siis meie tervet uuemat iseseisvat edenemislugu puudutada."

Postimees pidi algul hakkama saama poliitiliselt kitsastes oludes ning algusaastatel oli lehe sisu õpetliku iseloomuga. Alles hiljem ja järk-järgult hakkas ajaleht avaldama ka iseseisvaid poliitilisi artikleid. Kuna lehe asutaja Johann Woldemar Jansen ise oli vaga ristiinimene ja koolimees, oli toonane leht alati vaimulikust õhust kantud ning edastas enamjaolt uudised, mis puudutasid haridust. Esimene ilmunud lehenumber oli kaheveeruline, kaheksa lehekülge pikk ning koos sellega ilmus ka lisaleht, mille pikkus oli kaks lehekülge.[7]

Aastal 1886 kolis leht Tartusse ning ilmus edaspidi nime all Postimees. Tartu Postimehe asutajaks oli küll Johan Voldemar Jannsen, kuid 1884. aastal ostis ühiskonnategelane Karl August Hermann lehe ära ning ühtlasi päästis ka selle tuleviku, sest ajaleht hingitses sel hetkel üpris vaevaliselt. Karl August Hermann kolis Tartusse ning hakkas seal 1886. aastal Postimeest päevalehena välja andma. Sel ajal ei olnud iseseisvast poliitikaajamisest ajalehtede juures juttugi. Kodumaast ja isamaa-armastusest sai vaid üldiste kõnekäändudega kõnelda, mida Hermann ka rohkesti tegi. Mõne aastaga õnnestus tal maa ainuke eestikeelne päevaleht muuta edukaks väljaandeks. 1891. aastal sai Postimehest esimene eestikeelne päevaleht.[viide?]

1896. aastal ostsid ajalehe rahvusmeelsed Tartu haritlased. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai Postimehest tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber selliseid võimekaid kultuuritegelasi nagu August Kitzberg, Anna Haava ja Karl August Hindrey. Jaan Tõnisson oli ajalehe pikaajaline peatoimetaja ka iseseisvas Eesti Vabariigis.[viide?]

Aastatel 1905–1917 oli ajaleht Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–1919 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–1932 Eesti Rahvaerakonna ja aastatel 1932–1935 Rahvusliku Keskerakonna häälekandja. Üldpoliitilistes küsimustes oli Postimees mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Moodsatesse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse töölisliikumisse suhtus ajaleht tõrjuvalt. Kirjandusküsimustes jäi leht konservatiivseks.[viide?]

5. oktoobril 1927 andis Karlis Tennisons Postimehele Buddha õnnistuse[8].

1933. aastal oli Postimehe kirjastusühisusel linna elektrijaamale aastate jooksul tekkinud võlgu üle 5000 krooni ja gaasivabrikule 5522 krooni, mis oli tekkinud peatoimetaja Jaan Tõnissoni erakonnakaaslaste kuulumisel Tartu linnavalitsusse[9][10].

17. oktoobril 1933, pärast rahvahääletuse tulemuste teatavakssaamist, põletas Julius Juhkentaal Tartu Vanemuise einelauas Postimehe numbri, pidades ühtlasi kõne, kus ta ütles, et suuril hetkeil eesti rahvas on toonud ohvreid ja ka täna on üks selliseid suuri hetki. Täna tuuakse ohvriks "Postimees", milline ohverdamine peab tähendama, et eesti rahvas vabaneb igasugu mustusest.[11]

Ajalehel olid lisad: satiirilisa Sädemed (1905–1934), Lasteleht (1901–1940), Tervis (1903–1931), Elu (1905–1917).[viide?]

Nõukogude okupatsioonivõim natsionaliseeris Postimehe teiste ettevõtetega ja viimane väljaanne ilmus 27. septembril 1940.[12] Lehe asendas väljaanne Tartu Kommunist.[13] Postimees leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941, kui Omakaitse kohalikel salkadel oli õnnestunud vabastada Emajõe lõunapoolne osa kolme päeva varem. Väljastamine käis keset lahingu pidamist lähenevate sakslaste ja taganevate punaväelaste vahel.[14] Taastamine sai alguse 11. juulil 1941, kui Jaan Kitzbergi kutsel Karl August Hindrey, Arno Raag, August Oinas, Arnold Pearand ja Viktor Männiste ilmusid Ülikooli tänava toimetusse.[13]

1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis ajaleht Eesti NSV-s nime Edasi.[viide?] Ajalehe nimi Postimees taastati 1991. aastal. Samal aastal erastasid ajalehe selle töötajad. Hiljem kaasati investorina Postimehe pikaajalise peatoimetaja Jaan Tõnissoni järeltulija, Šveitsis elav ärimees Heldur Tõnisson. Ajapikku lehe ainuomanikuks saanud Tõnisson müüs selle Norra meediakontsernile Schibsted.[15]

Postimehe kontorihoone Tallinnas

1998. aasta kevadel viidi Postimehe toimetus Tartust Tallinna, ajaloolisse majja Tartus Gildi tänaval jäi vaid lisalehe Tartu Postimees toimetus. Kolimisega seoses vahetus ka peatoimetaja. Tollal konkureeris Postimees peamiselt Eesti Päevalehega[6], hiljem on Postimehe põhikonkurendiks leheturul olnud Õhtuleht ja veebiportaalidest Delfi.[viide?]

2013. aastal müüs Schibsted oma Eesti meediaäri, sealhulgas Postimehe ja trükikoja Kroonpress Eesti Meedia senistele juhtidele, kes kaasasid rahastajana Eesti ravimiärimehe Margus Linnamäe.[16] Ostutehingu tulemusel olid 2013. aasta sügisest Eesti Meedia Groupi uued omanikud 50% ulatuses TAMM Media OÜ ja 50% ulatuses UPInvest OÜ, juhatuse esimees oli Mart Kadastik.[viide?] 2015. aastal müüs Eesti Meedia juhtkond oma osaluse Eesti meedias Margus Linnamäele kuuluvale ettevõttele UP invest.[viide?]

Tiraaž ja lugejate arv[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta IV kvartali seisuga oli eestikeelse Postimehe paberväljaande lugejaid 176 400, mis tegi Postimehest kõige loetuma ajalehe Eestis. Keskmine tiraaž novembris 2016 oli 56 200. Tartu Postimeest luges iga päev 39 800 inimest, keskmine tiraaž 17 200. Juuni 2016 seisuga jõudis Postimees veebi kaudu 324 995 külastajani kuus ning 189 424 külastajat jälgis Postimeest mobiili vahendusel.[17]

Postimees Nädalavahetuse vahel ilmub Postimehe ajakiri Arter ja kultuurilisa Arvamus ja Kultuur. Argipäeviti ilmub Postimehe vahel Eesti suurim maakonnaleht Tartu Postimees, mis levib Tartu- ja Jõgevamaal ning Otepääl. Lisaks ilmub igal neljapäeval Postimehe vahel ka Eesti suurima tiraažiga maaelu kajastav väljaanne Maa Elu.[viide?]

Aprillis 2019 oli Postimehe tiraaž 39 600 eksemplari.[18]

Ajakirjanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Postimehes on töötanud paljud Eesti tunnustatud ajakirjanikud ning lehes on tuntuks saanud mitu hilisemat poliitikut, näiteks Riigikogu liige Marko Mihkelson ja välisminister Urmas Paet.[viide?]

Veebiväljaanded[muuda | muuda lähteteksti]

Postimees võimaldab oma veebiväljaannetes osale uudistele tasuta juurdepääsu. Postimees Plussi lood on tasulised ja nende lugemiseks tuleb endale teha konto. Uudiseid saab ka kommenteerida. Alates 31. jaanuarist 2016 kaotas Postimees oma kommentaariumis anonüümse kommenteerimise võimaluse[19].

Postimehe veebiväljaanded on 2017. aasta seisuga järgmised: Postimees.ee, Tartu Postimees.ee (tartupostimees.ee), Arvamus (arvamus.postimees.ee), Majandus (majandus24.postimees.ee), Maailm (maailm.postimees.ee), Atlas (atlas.postimees.ee), Kultuur (kultuur.postimees.ee), Sport (sport.postimees.ee), Tervis (tervis.postimees.ee), Tarbija (tarbija24.postimees.ee), Sobranna (sobranna.postimees.ee), Ilm (ilmajaam.ee), Elu24 (elu24.ee), Tallinncity (tallinncity.postimees.ee), Seto (setomaa.postimees.ee), Tehnika (tehnika.postimees.ee), Maa Elu (maaelu.postimees.ee), Ratsutamine (ratsutamine.postimees.ee), Kodustiil (kodustiil.postimees.ee), Reisile (reisile.postimees.ee), rus.postimees.ee, krasotka.postimees.ee, limon.postimees.ee.[1]

2016. aasta mais külastas tööpäeviti portaali elu24.ee 73 000 inimest, portaali e24.ee sama seisuga 64 000 inimest ning venekeelsetel portaalidel on tööpäevas külastajaid keskmiselt 27 000.[17] Need andmed võivad siiski päevade lõikes tugevalt erineda.[viide?]

Tähtsamad koostööd ja projektid[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese. Samuti teeb Postimees koostööd paljude heategevus- ja kultuuriorganisatsioonidega. Postimees on olnud partneriks ERKI Moeshow'le, Tallinn Fashion Weekile, Pimedate Ööde Filmifestivalile (PÖFF), Tallinn Music Weekile, Eesti Laulule, Maamessile. Postimees on andnud oma panuse ka projektidesse "Edukad toetavad lastekodulapsi", "Edukad toetavad puudustkannatavaid lapsi" jpm.[viide?]

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Võidetud[muuda | muuda lähteteksti]

Välja antud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese.[viide?]
  • Kultuurivedur on ajalehe Postimees auhind ja aunimetus, mida antakse välja kord aastas eelmise aasta eest. Auhind on vedurist ja vagunist koosneva rongi kujuline ning seda on välja antud 2005. aastast.[viide?]
  • Postimees korraldab aastast 2000 arvamusliidrite lõunat, kus arutatakse päevakajalisi ja olulisi küsimusi. Ürituse raames kuulutatakse välja ka aasta arvamusliidri tiitel.[viide?]

Postimehe veebiportaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Ehkki vaidlustes ajakirjanduse kvaliteedi ning valge ja kollase ajakirjanduse eristamise üle on kohati rõhutatud Postimehe portaalide iseseisvust ning vajadust eristada neid paberlehest, kattub suur osa veebiportaalide sisust Postimehe paberväljaannetega. Portaalidel on siiski oma toimetajad, kujundus ja üldjuhul ka logod.[viide?]

Kuna veebiportaalide nimesid ja suhteid on kerge muuta (rubriik vs. portaal, ühe portaali rubriikide eri aadressid jne), kajastab järgnev loetelu olukorda 2016. aasta kevadel ja võib kergesti aeguda.

Lisaks portaalidele olid Postimehe veebilehe päisest 2016. aastal lingitud samale kontsernile kuuluvad meediakanalid Soov, KV.EE, Osta.ee, metsaoksjon.ee, Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja, Valgamaalane, Reporter, Kanal 2, Kuku, Elmar, MyHits

  • pluss.postimees.ee on Postimehe uudiste tasuline keskkond, kuhu on koondatud valitud lood.
  • tartu.postimees.ee on Tartu linnaportaal, mis kajastab linnas toimuvat nii sõnas kui ka pildis. Portaali külastab nädalas umber 89 000 inimest Eestist.
  • majandus24.postimees.ee on majandusportaal, kus ilmuvad uudised, analüüsid ja arvamused. Portaali külastab nädalas umbes 221 000 inimest Eestist.
  • maailm.postimees.ee on välisuudisteportaal, mida külastab nädalas umbes 150 000 inimest Eestist.
  • arvamus.postimees.ee on arvamusportaal, mis kajastab olulisi arvamusi ja toimetuse seisukohti olulistel teemadel.
  • atlas.postimees.ee on portaal, mis kajastab uuemaid teadusuudiseid.
  • tehnika.postimees.ee on portaal, mis kajastab erinevaid tehnikaga seotud uudiseid.
  • sport.postimees.ee on Eesti suurima külastajate arvuga spordiinfoportaal, kus lisaks uudistele ja pildigaleriidele on võimalik vaadata video otseülekandeid kohalikust jalgpalliliigast. Portaali külastab umbes 140 000 inimest Eestist.
  • kultuur.postimees.ee on kultuuriportaal, mis kajastab kultuuriteemalisi uudiseid.
  • tallinncity.postimees.ee on populaarseim Tallinna linnainfot ja pealinna sündmusi kajastav infoportaal, mida külastab nädalas umbes 108 000 inimest Eestist.
  • maaelu.postimees.ee on maaelu kajastav portaal.
  • kodustiil.postimees.ee on kodufoorum.
  • ratsutamine.postimees.ee
  • reisile.postimees.ee on reisiportaal.
  • tarbija24.postimees.ee on tarbijatele suunatud infoportaal, kust edastatakse uudiseid ja näpunäiteid, lugejate küsimuste jaoks on rubriik "Lugeja küsib". Portaali külastab nädalas umbes 175 000 inimest Eestist.
  • tervis.postimees.ee on terviseinfoportaal, mida külastab nädalas umbes 150 000 inimest Eestist.
  • sobranna .postimees.ee on naistele suunatud portaal, mille teemade seas on ilu ja mood, tervis, suhted ja seks, karjäär, pere, elustiil, huvitavad inimesed, toit ja arvamused. Samuti vastatakse lugejate küsimustele.
  • elu24.postimees.ee on meelelahutusportaal, kus kajastatakse kodu- ja välismaiste staaride tegemisi ning kõike meelelahutusega seotut. Portaali külastab nädalas umbes 291 000 inimest Eestist.
  • ilmajaam.postimees.ee on eestikeelne ilmakeskkond, mida tehakse koostöös Norra ilmalehega yr.no. Portaalil on nädalas kuni 75 000 lugejat. Lisaks eestikeelsele ilmalehele on olemas ka venekeelsetele lugejatele suunatud ilmaleht Prognoz.ee.
  • limon.postimees.ee on venekeelne meelelahutusuudiste portaal, mida külastab nädalas umbes 50 000 inimest.
  • rus.postimees.ee on vene lugejatele suunatud uudisteportaal, mida külastab nädalas 78 000 inimest ja kus kajastatakse kõiki päevakajalisi eesti- ja välismaiseid uudiseid. Portaaliga on seotud ka meelelahutusportaal Limon.ee ja ilmauudiste portaal Prognoz.ee. Postimees.ru sisu kattus suuresti venekeelse Postimehe paberlehega 2016. aastani, kuni paberleht veel ilmus.
  • Postimees in English (news.postimees.ee) on Postimehe ingliskeelne uudisteportaal. Uudiste kõrval ilmuvad selles ka igapäevased kokkuvõtted eestikeelse Postimehe sisust.
  • purjetamine.postimees.ee

Aprillis 2016 anti välja täielikult uuendatud Postimehe äpp ja mobiiliversioon.[viide?]

Maakonnalehed[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta lõpus ühinesid Postimees ja Ühinenud Ajalehed AS Postimees Grupiks, mis hõlmas Postimehe erinevaid brände (paberväljaanded ja portaalid) ja varem nime all Ühinenud Ajalehed tegutsenud väljaandeid Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane. 2017. aasta aprillis liitis ASi Postimees Grupp endaga selle emafirma Eesti Meedia, mille alla kuuluvad nüüd ka kontserni maakonnalehed.[viide?]

Kõik maakonnalehed on oma maakondade juhtivad väljaanded. Postimehe veebilehe avalehelt on lingitud rubriikidena ka maakonnalehed Tartu Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja, Valgamaalane. Maakonnalehed on iseseisvad väljaanded, mis ilmuvad ka paberil; nende veebilehtede sisu kattub suuremalt jaolt paberlehtedega. 2016. aasta juunis olid Postimehe kodulehel rubriikidena esitatud Tartu Postimees, Pärnu PostimeesSakalaVirumaa TeatajaJärva Teataja ja Valgamaalane.[viide?]

Süüdistused poliitilises kallutatuses[muuda | muuda lähteteksti]

Postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud Eesti Reformierakonna poliitiliseks häälekandjaks. 2005. aastal kirjutasid selleteemalise ühispöördumise kõik ülejäänud parlamendierakonnad (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja IRL).[24] 2013. aastal peeti Postimeest poliitiliselt iseseisvaks.[viide?] 2014. aastal ilmus taas hinnanguid, mille järgi Postimees oli Reformierakonda toetav.[viide?] 2019. aasta alguses kerkis ajakirjanduses taas Postimehe sõltumatuse küsimus, kui Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar lahkus ametist, et kandideerida Riigikokku Eesti 200 nimekirjas[25][26][27][28][29]. Sellele järgnes peagi rida kriitilisi artikleid teistes väljaannetes, kus algul Postimehe valimiskompassiga seoses[30][31][32][33][34], hiljem aga ka laiemalt leiti, et Postimees kaldub toetama konservatiivseid rahvuslikke erakondi Isamaad ja EKREt, seostades seda uue omaniku, korduvalt Isamaad toetanud Margus Linnamäe mõjuga toimetusele[35][36]. Postimees, Isamaa, EKRE, MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja Turu-uuringute AS vaidlustasid kriitika[37][38][39].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 http://www.eestimeedia.ee/ettevotted-ja-brandid/eesti-ettevotted/as-postimees.
  2. http://maaelu.postimees.ee/
  3. 3,0 3,1 http://upi.ee/et/
  4. Eesti Meedia ühendas endaga seitse tütarfirmat ERR, 03.04.2017
  5. Eesti Meediast sai Postimees Grupp ERR, 08.02.2019 (vaadatud 09.02.2019)
  6. 6,0 6,1 Marko Mihkelson "Rünnakuoht on suur. Toimetajad, kaitsemüürile!" Postimees, 25.01.2014
  7. "Postimees 1857–1907: 50-aastase kestuse mälestuseks" (juubelialbum; sisu: Anton Jürgenstein, "Postimehe" ajalugu; August Kitzberg, "Postimehe" kaastöölised). Postimees, Tartu 1909
  8. Karlis Tennisons Bürgermusses kuradiga võitlemas. Vaba Maa, 7. oktoober 1927, nr 235, lk 6
  9. Korruptsioon Tartu linnavalitsuses. Vaba Sõna, 31. detsember 1933, nr 67, lk 5.
  10. Keskerakondlaste ja härrassotside ühiskorruptsioon Tartu linnavalitsuses. Võitlus, 2. jaanuar 1934, nr 1, lk 3.
  11. Tartus põletati "Postimeest". Vaba Maa, 18. oktoober 1933, nr 244, lk 1.
  12. http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s155183&nid=57036
  13. 13,0 13,1 http://tartu.postimees.ee/3763069/taena-75-aastat-tagasi-rindelinnas-tartus-hakkas-taas-ilmuma-postimees
  14. http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s253684&nid=82563
  15. Mart Kadastik "Kõige raskem oli öelda heale kolleegile, et ta peab ametist lahkuma" Director, aprill 2007
  16. Dannar Leitmaa "Kadastik päästab oma meediamaailma" Eesti Ekspress, 22. august 2013, lk 18–21
  17. 17,0 17,1 http://tnsmetrix.emor.ee/
  18. Postimehe tiraaž langes esmakordselt alla 40 000, ERR
  19. http://reporter.postimees.ee/3560911/postimees-loi-kommentaariumis-korra-majja
  20. Uuriva ajakirjanduse auhinna võitis Tuuli Koch Postimehest Eesti Päevaleht, 1. märts 2011
  21. http://www.newspaperaward.org
  22. Postimees sai pronksmuna 18. mai 2012
  23. Ajalehtede Liit andis välja pressipreemiad EALL
  24. Kadri Must, Lea Kiivit, Aimar Altosaar, Rein Org, Ott Lumi "Avalik kiri Schibsted Grupi juhatusele" Eesti Päevaleht, 15.02.2005 (vaadatud 08. oktoobril 2011)
  25. Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar kavatseb liituda Eesti 200-ga ning kandideerida riigikogu valimistel Delfi, 14.01.2019 (vaadatud 09.02.2019)
  26. Holger Roonemaa Lauri Hussar: möönan, et otsus Postimehest lahkuda tuli liiga hilja Postimees, 14. jaanuar 2019 (vaadatud 09.02.2019)
  27. Aivar Pau Ega me lollid pole Postimees, 15. jaanuar 2019 (vaadatud 09.02.2019)
  28. Juhtkiri: Postimees jääb Postimeheks Postimees, 14. jaanuar 2019 (vaadatud 09.02.2019)
  29. Agaate Antson Eesti Ajalehtede Liidu juht: ma ausalt ei näe, mida Lauri Hussar võidab Postimees, 14. jaanuar 2019 (vaadatud 09.02.2019)
  30. Mitmed erakonnad süüdistavad Postimehe valimiskompassi kallutatuses ERR, 23.01.2019 (vaadatud 09.02.2019)
  31. Mai Beilmann Sotsioloogide liidu juht Postimehe kallutatusest: läbi "õigete" küsimuste tulevad ka "õiged" vastused EPL, 05.02.2019 (vaadatud 09.02.2019)
  32. Margus Ott Teaduspesu Sirp, 25.01.2019 (vaadatud 09.02.2019)
  33. Silvia Urgas Kompassiga eksinult metsas Lääne Elu, 27. jaanuar 2019 (vaadatud 09.02.2019)
  34. Loe kirja, mille saatsid riigikogusse pürgijatele Postimees ja Ühiskonnauuringute instituut Delfi, 23.01.2019 (vaadatud 09.02.2019)
  35. Vahur Koorits Margus Linnamäe teeb toimetuse arvamusest üle sõites Postimehest konservatiivse maailmavaate lipulaeva Delfi, 05.02.2019 (vaadatud 09.02.2019)
  36. Meelis Mandel Margus Linnamäe tuli kapist välja Äripäev, 23. jaanuar 2019 (vaadatud 09.02.2019)
  37. Aarne Seppel Kui maailmavaade sattub kõverpeeglisse Postimees, 23. jaanuar 2019 (vaadatud 09.02.2019)
  38. Vahur Koorits Isamaa ja EKRE: ärge kartke Postimehe valimismootorit! Delfi, 23.01.2019 (vaadatud 09.02.2019)
  39. Peeter Espak Ärge alluge ideoloogilistele ähvardustele Postimees, 30.01.2019 (vaadatud 09.02.2019)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Postimees 1857–1907: 50-aastase kestuse mälestuseks" (juubelialbum; sisu: Anton Jürgenstein, "Postimehe" ajalugu; August Kitzberg, "Postimehe" kaastöölised). Postimees, Tartu 1909, 260 lk
  • Epp Lauk "Jaan Tõnissoni ajakirjanduslikust tegevusest" Keel ja Kirjandus 1994, nr 3, lk 133–144
  • Krista Aru "Eesti ajakirjanduselu ümberkorraldamise katsed XIX sajandi lõpul" Keel ja Kirjandus 1997, nr 2, lk 95–105
  • Krista Aru "Jaan Tõnisson tahtis Postimeest ja sai Postimehe" Akadeemia 1997, nr 2, lk 227–244
  • Krista Aru "Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnissoni" Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, Tartu 1998, lk 13–61 (lisatud lk 62–105 valik Jaan Tõnissoni artikleid)
  • Krista Aru "Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis sellele järgnes" Tuna 2006, nr 1, lk 116–128
  • Mart Kadastik. "Nüüd ma siis kirjutan – elutööraamat" Tallinn, 2016. ISBN 9789985338322

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]