Tartu Ülikooli eetikakeskus

Allikas: Vikipeedia

Tartu Ülikooli eetikakeskus on eetikaga tegelev üksus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna filosoofia ja semiootika instituudi juures.

Keskus asutati 1. juunil 2001 interdistsiplinaarse üksusena Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna juures. Alates 1. jaanuarist 2009 on eetikakeskus konsortsium. Keskuse töös osalevad filosoofia-, usu-, õigus-, arsti-, kehakultuuri-, majandus-, sotsiaal- ja haridusteaduskond ning loodus- ja tehnoloogiateaduskond; organisatsiooniliselt kuulub keskus filosoofiateaduskonna filosoofia ja semiootika instituudi juurde. Eetikakeskusel on nõukogu, kuhu kuuluvad keskuse töös osalevate teaduskondade esindajad ja üliõpilaste esindaja, ning rahvusvaheline kuratoorium. Kui algselt tegutses eetikakeskus sihtasutuse Domus Dorpatensis hoones Raekoja plats 1, siis pärast ülikooli vana keemiahoone remonti paikneb keskus seal, filosoofia osakonna kõrval. Eetikakeskuse juhataja on Margit Sutrop.

Tartu Ülikooli eetikakeskus on avaldanud konverentsikogumikke, tegevusraporteid, eetikateemalist tõlkekirjandust jms. Tartu Ülikooli kirjastuse ja Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel on avaldatud eetikakeskuse raamatusarja, mille kujundas Sirje Ratso. 2004. aastal ilmus ajakirja Trames eriväljaanne alapealkirjaga "Geenivaramu: eetilised, juriidilised ja sotsiaalsed probleemid", 2005. aastal Louis P. Pojmani kõrgkooliõpik "Eetika: õiget ja väära avastamas" ning Jonathan Wolffi õpik "Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" (mõlemad tõlkis Tiiu Hallap), 2007. aastal "Eetikakoodeksite käsiraamat" ja kogumik "Eesti Vabariigi naisministrid", 2008. aastal tõlkevalimik "Keskkonnaeetika võtmetekste" ning "Rahvuslus ja patriotism: valik kaasaegseid filosoofilisi võtmetekste". Avaldatud on väljaandeid väärtuskasvatusest ja -arendusest.[1]

Eetikakeskus korraldab konverentse, seminare ja kollokviumeid, kogutud on ulatuslik erialane raamatukogu[2]. Keskuse töötajad on korduvalt analüüsinud eetikaprobleemid käsitlust Eesti meedias[3] ning esinevad ka ise sageli ajakirjanduses eetikaküsimusi kommenteerides.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]