Marina Grišakova

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Marina Grišakova (kasutatakse ka nimekuju Grishakova, sündinud 1961[1]) on Eesti semiootik ja kirjandusteadlane. Tema peamised uurimisvaldkonnad on kirjandusteooria ja kirjanduse filosoofia, narratoloogia ja narratiiviuuringud, inter- ja transmediaalsed uuringud, kognitiivne humanitaarteadus, koolkondade ja ideede ajalugu, kirjandus- ja kultuurisemiootika.

Töötas assistendina Juri Lotmani juhitud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja semiootika laboris, lektorina semiootika õppetoolis, lektori ja dotsendina maailmakirjanduse õppetoolis. Alates 1. septembrist 2015 on ta Tartu Ülikooli kirjandusteooria professor. Mitmete erialaseltside, kolleegiumide ja ekspertkogude, sh Oxfordi Ülikooli kirjastuse Legenda raamatusarja Transcript rahvusvahelise nõuandekogu liige. Avatud Eesti Fondi stipendiaat New Yorgi Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse osakonnas (1999), W. J. Fulbrighti programmi stipendiaat, külalisteadlane interdistsiplinaarses projektis Narrative Ohio Osariigi Ülikoolis (2008), Briti Akadeemia külalisteadlane (2011–2012). Aastatel 2007–2011 juhtis ta Põhjamaade narratiiviuurijate koostöövõrgustikku (NordForski toetusel), 2011–2013 Euroopa Võrdleva Kirjanduse Võrgustikku. Alates 2018. aastast on ta Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (ICLA) kirjanduse, kunstide ja meedia uurimiskomitee asepresident. 2016. aastal valiti ta Academia Europaea liikmeks. Ta on pidanud külalis- ja plenaarloenguid mitmetes Euroopa ülikoolides ja uurimiskeskustes.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema ema oli vene keele õpetaja Elleonora Grišakova (1935–2020), tädi Irina Külmoja on samuti Tartu Ülikooli professor.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • Grishakova, Marina (2021). The fascination of failure and other paradoxes of art. In: Kiss, Miklós, and Steven Willemsen, eds. Puzzling Stories: The aesthetic appeal of cognitive challenge in literature & film. New York-Oxford: Berghahn Books [ilmumas].
  • Grishakova, Marina (2020). On predictability, unpredictability, and postdictability in arts. In: Dina Mendonça, Manuel Curado, Steven S. Gouveia, eds. Predictive Processing: A New Model of the Brain. TBA [ilmumas].
  • Fusillo, Massimo; Grishakova, Marina, eds. (2020). Gesamtkunstwerk: A Synergy of Arts. Bern-Berlin-Brussels: Peter Lang [ilmumas].
  • Grishakova, Marina; Poulaki, Maria (2019). Narrative Complexity: Cognition, Embodiment, Evolution. Lincoln: University of Nebraska Press.
  • Grishakova, Marina (2019). The Predictive Mind, Attention, and Cultural Evolution. In: Grishakova, M.; Poulaki, M., eds. Narrative Complexity: Cognition, Embodiment, Evolution (367−390). Lincoln: University of Nebraska Press
  • Grishakova, M. (2019). Interface Ontologies: On the possible, virtual, and hypothetical in fiction. In: Ryan, Marie-Laure, and Alice Bell, eds. Possible Worlds Theory and Contemporary Narratology (88−109). Lincoln: University of Nebraska Press.
  • Grišakova, Marina (2019). Realistlike ontoloogiate lekked: hübriidsus ja keerukus kultuurilistes ja esteetilistes süsteemides. Altnurme, Riho (Toim.). Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis (207−219). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  • Grishakova, M. (2018). Structuralism and Semiotics. In: Richter, David H., ed. The Blackwell Companion to Literary Theory (48−59). Malden-Oxford: Wiley-Blackwell.
  • Grishakova, Marina; Salupere, Silvi (2015). Theoretical Schools and Circles in the Twentieth-Century Humanities: Literary Theory, History, Philosophy. London-New York : Routledge.
  • Grishakova, M.; Salupere, S. (2015). A School in the Woods: Tartu-Moscow Semiotics. In: Grishakova, M., Salupere, S. (eds.). Theoretical Schools and Circles in the Twentieth-Century Humanities: Literary Theory, History, Philosophy (173−195). London-New York: Routledge.
  • Grishakova, Marina (2014). Fiction as a Cognitive Challenge: Explorations into Alternative Forms of Selfhood and Experience. In: Bruhn, Mark J.; Wehrs, Donald R., eds. Cognition, Literature, and History (190−205). London-New York: Routledge. (Routledge Interdisciplinary Perspectives on Literature ).
  • Grishakova, Marina; Boldrini, Lucia; Reynolds, Matthew (guest eds.) (2013). New Work in Comparative Literature in Europe. Special Issue of CLCWeb: Comparative Literature and Culture 15 (7). West Lafayette, Ind.: Purdue University Press.
  • Grishakova, M. (2012). The Models of Space, Time and Vision in V. Nabokov's Fiction: Narrative Strategies and Cultural Frames (2nd revised edition). Hague: OAPEN (Open Access Publishing in European Networks).
  • Grishakova, M. (2012). Stranger than Fiction, or, Jerome David Salinger, Author of "Lolita": Real, Implied and Fictive Authorship. In: Lehtimäki, M.; Karttunen, L.; Mäkelä, M., eds. Narrative, Interrupted: The Plotless, the Trivial, and the Disturbing in Literature (238−253). Berlin-New York: De Gruyter.
  • Grishakova, M. (2012). On Cognitive and Semiotic Functions of Shifters. Chinese Semiotic Studies, 8 (2), 227−237.
  • Grishakova, M. (2011). Narrative Causality Denaturalized. In: Alber, Jan; Heinze, Rüdiger, eds. Unnatural Narratives - Unnatural Narratology (127−144). Berlin-New York: De Gruyter.
  • Grišakova, M. (koost., toim.); Kangur, K. (toim.) (2010). Jutustamise teooriad ja praktikad. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  • Grishakova, Marina; Ryan, Marie-Laure, eds. (2010). Intermediality and Storytelling. Berlin-New York: De Gruyter.
  • Grishakova, M. (2009). Around "Culture and Explosion": J. Lotman and the Tartu-Moscow School in the 1980s-90s. In: Grishakova, M., ed. Semiotics, Communication and Cognition 1. J. Lotman. Culture and Explosion (175−187). Berlin - New York: De Gruyter.
  • Grishakova, M., ed. (2009). Semiotics, Communication and Cognition 1. Lotman, Juri. Culture and Explosion. Trans. by Wilma Clark. De Gruyter.
  • Grishakova, M.; Lehtimäki, M., eds. (2004). Intertextuality and Intersemiosis. Tartu: Tartu University Press.
  • Barsukov, Sergey; Grigorjeva, Jelena; Grišakova, Marina; Lotman, Yuri, et al. (1997). Osservazioni preliminari sul problema: emblema-simbolo-mito nella cultura del 18 secolo. Galassi, R.; De Michiel, M. Il simbolo e lo specchio. Scritti della scuola semiotica di Mosca-Tartu (67−76). Napoli: Edizioni Scientifiche Italiane.
  • Grishakova, M.; Permjakov, E. et al., eds. (1992). To Honour of Prof. Yu. M. Lotman. Tartu: Eidos.