Toivo Maimets
 Toivo Maimets Tartu Ülikooli rektori valimistel ülikooli aulas 31. mail 2012. | |
| Sünniaeg | 29. detsember 1957 |
|---|---|
| Sünnikoht | Tartu |
| Erakond | Erakond Isamaa ja Res Publica Liit |
| Amet | Tartu Ülikooli rakubioloogia professor |
| Haridus | kõrgem |
| Õppeasutus | Tartu Ülikool, 1980 |
| Eriala | bioloog-geneetik |
| Teaduslik kraad | bioloogiakandidaat 1984; Ph.D 1991 |
Toivo Maimets (sündinud 29. detsembril 1957 Tartus) on eesti bioloog ja haridustegelane, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor ja Tartu Ülikooli nõukogu liige. 2003–2005 oli Maimets haridus- ja teadusminister, esindades erakonda Res Publica.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Maimets õppis Tartu 2. Keskkoolis ja Tartu 5. Keskkoolis (lõpetas 1975. aastal). Seejärel õppis bioloogiat Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas 1980. 1984. aastal sai ta Moskva Riiklikus Ülikoolis teaduste kandidaadi kraadi molekulaarbioloogia erialal. 1985–1989 oli ta Briti Nõukogu saatel õpilane ja teadlane Marie Curie Uuringute Instituudis Suurbritannias.
1991. aastal sai ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi molekulaarbioloogia erialal väitekirjaga "Studies of human oncoprotein p53" ("Inimese onkovalgu p53 uuringud").[1]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Aastail 1978–1986 oli Maimets õpingute kõrvalt tööl Tartu Riiklikus Ülikoolis tehniku ja teadurina, 1986–1992 oli ta Eesti Biokeskuse teadussekretär.[1]
1992. aastast on Maimets Tartu Ülikooli rakubioloogia professor. Seejuures oli ta 1993–1995 Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan ning 1995–1998 Tartu Ülikooli teadus- ja arendusprorektor.[1]
Toivo Maimets oli 1999–2003 ja on uuesti 2008. aastast Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi juhataja. Vahemikus 2001–2007 oli ta ka Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskuse direktor.[1]
Teadlasena on ta uurinud bakteriaalse valgusünteesi molekulaarseid mehhanisme (eelkõige ribosoomivalkude osa peptidüültransferaasses reaktsioonis), rakkude normaalset arengut võimaldavaid ning kasvajaid tekitavate häirete molekulaarseid protsesse.[2]
2003–2005 oli Maimets Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Juhan Partsi valitsuses.[1]
2006–2007 oli ta külalisprofessor Newcastle'i Ülikoolis Suurbritannias.[1]
2012. aastal kandideeris ta Tartu Ülikooli rektoriks.
Ühiskondlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 2001. aastast on Maimets seotud Tartu Ülikooli Eetikakeskuse tööga ning 2009. aastast on ta eetikakeskuse nõukogu esimees. 2004–2011 oli ta UNESCO Rahvusvahelise Bioeetika Komitee aseesimees.[1]
2005. aastast on Maimets Tartu Linnavolikogu liige.[1]
2006–2012 oli ta Eesti Teadusfondi nõukogu liige, 2009–2012 selle esimees. 2012. aastast on ta Eesti Teadusagentuuri nõukogu liige. 2006. aastast on ta Euroopa Molekulaarbioloogia Konverentsi liige (alates 2008 asepresident ja alates 2010 president). Eesti Vabariigi Innovatsioonipoliitika Nõukogu liige 2007. aastast ning Eesti Biotehnoloogia Liidu nõukogu liige ja Euroopa Teadusfondi Nõukogu liige 2009. aastast. 2012. aastast on ta Tartu Ülikooli nõukogu liige.[1]
Detsembrist 2021 juhib ka koroonaviiruse teadusnõukoda.[3]
Maimets on ka Academia Europaea, Euroopa Vähiuuringute Assotsiatsiooni ja Ameerika Vähiuuringute Assotsiatsiooni liige.
Maimets kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.[4]
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1999 – "Molekulaarne rakubioloogia", Tartu: Ilmamaa, 1999, ISBN 9985878655
- 2012 – "Teaduse teed" ("Eesti mõttelugu", 103), Tartu: Ilmamaa, 2012, ISBN 9789985774038
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2000 Eesti Kaitseliidu teenetemedal
- 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2005 Püha Gediminase orden, 2. klass (Leedu Vabariik)
- 2007 Tartu Ülikooli medal[5]
- 2016 Teadusajakirjanduse sõbra auhind
- 2017 Tartu Ülikooli suur medal[6]
- 2024 Eesti teaduse populariseerimise auhind – elutööpreemia[7]
Artikliauhinnad
[muuda | muuda lähteteksti]- 2005 aasta parim artikkel, ajakiri Akadeemia, "Naturalia et Realia"[viide?]
- 2008 aasta parim artikkel, ajakiri Akadeemia, "Naturalia et Realia"[viide?]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa Olev Maimets oli Tartu Ülikooli anatoomia õppejõud. Tema vend Matti Maimets on Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkusosakonna juhataja.
Toivo Maimets on abielus ning tal on kolm last (Andri Maimets, Kaire Maimets ja Martti Maimets).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Toivo Maimets Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 271.
- ↑ "Teadusnõukoja uueks juhiks saab Toivo Maimets" ERR, 23. detsember 2021
- ↑ "Akadeemilised kaitseliitlased tähistavad aastapäeva". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2005. Vaadatud 10. aprillil 2005.
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
- ↑ Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Toivo Maimets ERR Novaator, 15.11.2024.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Toivo Maimets |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Toivo Maimets |
- Toivo Maimets Eesti Teadusinfosüsteemis
- Priit Pullerits: "Toivo Maimetsa seitse kirge" Postimees, 4. oktoober 2003
- Toivo Maimets: "Juhuslikkusest rakkude elus" Horisont, 2/2006
- "Maimets sai molekulaarbioloogia konverentsi asepresidendiks" ERR, 29. november 2008
- Toivo Maimets: "Puust ja punaseks" Vikerkaar, nr 4–5/2011 (tekst lehel skeptik.ee)
- Tartu keskkooli õpilaste klubi "Siirius" president Jüri Tikk (vasakult), asepresident Toivo Maimets ja Helju Kommor klubi 9. aastapäeval
- Toivo Maimets (11.03.2024) telesaates Plekktrumm [1]
| Eelnev Mailis Reps |
Haridus- ja teadusminister 10. aprill 2003 – 13. aprill 2005 |
Järgnev Mailis Reps |