Juta Bedia
Juta Bedia (aastani 1963 Juta Palm; 16. veebruar 1944 Pärnu – 22. november 1996 Thbilisi) oli eesti tõlkija.
Ta õppis aastatel 1951–1962 Tallinna 20. Keskkoolis ja 1966–1973 Thbilisi võõrkeelte instituudis, mille lõpetas saksa filoloogia erialal.
Ta oli 1978. aastast Gruusia Kirjanike Liidu liige ja selle tõlkekolleegiumi teadustoimetaja-konsultant. Ta tõlkis raamatuid gruusia keelest eesti keelde, avaldas eesti perioodikas gruusia autorite tõlkeid ja Gruusias artikleid eesti kirjanduse kohta.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta elas 1963. aastast Gruusias. Tema abikaasa oli gruusia põllumajandusteadlane Dato Bedia. Neil olid poeg ja tütar. Juta Bedia suri 1996. aastal Thbilisis ning ta on maetud Bagebi aedlinna kalmistule.
Tõlked
[muuda | muuda lähteteksti]- Nodar Dumbadze "Päike" (Loomingu Raamatukogu 1977)
- Revaz Inanišvili "Keegi jääb bussist maha. Helesinine lõngakera" (Loomingu Raamatukogu 1979)
- Amiran Kusrašvili "Niisugune on päev", noorsooromaan (1981)
- Nodar Dumbadze "Igaviku seadus", romaan (1983)
- Othar Tšiladze "Valguse aasta", luulekogu, koos Ain Kaalepiga (1986)
- Guram Petriašvili "Pööningult leitud lood", (lasteraamat) (1990)
- Šotha Rustaveli "Kangelane tiigrinahas" (1991)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat. Tallinn 2000.