1996. aasta Eesti-Šotimaa jalgpallimatš
1996. aasta Eesti–Šotimaa jalgpallimatšina tuntakse Eesti ja Šotimaa meeste koondiste vahelist jalgpalli maailmameistrivõistluste valiksarja mängu, mis leidis aset 1996. aasta 9. oktoobril Tallinnas Kadrioru staadionil. Mäng läks jalgpalliajalukku, sest FIFA otsustas sama päeva hommikul tuua matši algusaja kolme tunni ja 45 minuti võrra varasemaks, koduvõistkond ei tulnud uueks algusajaks kohale ning matš kohtunike ja külalisvõistkonna osavõtul kestis vaid kolm sekundit.
Kui algul ähvardas Eesti koondist tehniline kaotus ja karistus, siis FIFA mõistis hiljem oma viga ning otsustas, et tuleb pidada uus matš neutraalsel territooriumil. Kordusmatš 1997. aasta 11. veebruaril Monacos Stade Louis II nimelisel staadionil lõppes väravateta viigiga.[1][2][3]
Taust[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti ja Šotimaa sattusid loosi teel 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste Euroopa valiksarja neljandasse alagruppi koos Austria, Valgevene, Läti ja Rootsiga.[4] Eesti oli neli päeva varem kodus võitnud Valgevenet 1:0, mis oli esimene võit tiitlivõistlustel pärast 1937. aastat ja esimene võit tiitlivõistlustel koduväljakul läbi aegade. Tallinna jõudis peatreener Craig Browni juhitud Šotimaa võistkond olukorras, kus kollase kaardi tõttu ei saanud kaasa teha nende playmaker Gary McAllister ning vigastused olid röövinud täisjõu veel neljalt pallurilt.[1] Šotimaa oli saanud Riias raske 2:0 võidu Läti üle. Tabeliseis oli ootamatult pingeline ning Eestis valitsesid oma meeskonna suhtes esimest korda arvestatavad ootused.[2]
Tallinnas oli peaaegu tuhande šotlase saabumist arvestades välja kuulutatud Šoti nädal.[1]
Mängupäev[muuda | muuda lähteteksti]
Mäng pidi toimuma 1996. aasta 9. oktoobril kell 18.45. 8. oktoobri õhtul hindasid Kadrioru staadionile paigaldatud ajutist valgustust FIFA komissar Jean-Marie Gantenbein (Luksemburg) ning FIFA kohtunik Miroslav Radoman (Jugoslaavia), kes kinnitasid, et valgustus on kõlblik.[1] Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) peasekretäri Ainar Leppäneni kohaselt pidi valgustatus ulatuma reeglite järgi 700 luksini, aga Kadriorus oli see 900. Eesti koondis oli juba varem samasuguse Soomest üüritava ajutise valgustuskomplektiga võõrustanud kahel korral Itaalia ja ühel korral Türgi koondist.[5]
9. oktoobril kell 01.56 saatis Šotimaa Jalgpalliliit FIFA-sse protesti, teatades et Kadrioru staadioni valgustus ei vasta FIFA poolt ette nähtud standarditele. Hommikul kell 10.30 leidis Kadrioru staadionil aset staadioni ja turvalisuse küsimustega seotud tavapärane Eesti ja Šotimaa jalgpalliliitude ning FIFA komissari ja kohtunike koosolek, mille alguses deklareeris komissar Gantenbein, et mängu algusaega on muudetud ja mäng peab algama 9. oktoobril hiljemalt kell 15.00.[1] Aastaid hiljem avaldas matši kohtunik Radoman, et algusaja varasemaks toomine oli tema, mitte Gantenbeini otsus.[6]
EJL-i asepresident Mart Tarmak ütles seepeale, et nii lühikese etteteatamisajaga ei ole võimalik rahvusvahelistele nõuetele vastavat mängu korraldada, eelkõige turvalisuse tagamise seisukohast. Samuti viitas EJL tõsiasjale, et Eesti koondis asus laagris ligi 60 kilomeetri kaugusel Kehtnas.
Kell 10.39 saabus FIFA-st EJL-i faks, kus oli öeldud, et mängu avalöök peab toimuma mitte hiljem kui kell 15.00 samal päeval.
EJL-i esindajate korduvad katsed suhelda FIFA peasekretäri Joseph S. Blatteri ja FIFA komissari Gantenbeiniga ei toonud tulemust. EJL tegi ettepaneku pidada mäng järgmisel päeval kell 15.00, millest FIFA komissar keeldus.
Kell 13.57 saabus uus FIFA faks, milles kinnitati taas, et mäng peab algama 9. oktoobril kell 15.00 ning et selle mittetoimumise puhul peab EJL arvestama võimalike (halbade) tagajärgedega.
Kell 15.00 andis peakohtunik mängu avavile ning mäng lõppes kolme sekundi pärast. Väljakul viibisid sel ajal vaid Šotimaa koondis ja kohtunikud. Staadionil oli umbes 700 Šotimaa jalgpallifänni, kes saabusid mängule läbi avatud staadioniväravate, mille palus lahti teha FIFA komissar. Kuna staadionil ei viibinud piisavalt turvamehi, jooksid mõned Šotimaa poolehoidjad soojenduse ajal ning pärast mängu lõppemist väljakule.
Kell 17.15 saabus Kadriorgu Eesti koondis, tutvus väljaku ja olukorraga ning lahkus.[1]
Kell 19.00 mõõtis rahvusvaheline komisjon koosseisus Jorma Tammila (Soome MTV), Chris Lewis (BBC), Jüri Pääro (ETV) ja Urmas Aiaste (TV3) Kadrioru staadionil paikneva valgustuse tugevust ning jõudis järeldusele, et see vastas FIFA nõuetele. Valgustus oli väljaku eri paikades 750–1000 luksi piires. Mõõtmise tulemused kinnitati notariaalselt.[5]
Järelkaja[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeval ei ole sarnase olukorra kordumine võimalik, sest rahvusvahelistes reeglites on ette nähtud, et mängu saab probleemide korral edasi lükata järgmisele päevale, kuid mitte varasemaks tuua.[3]
Toona peatusid nii Šotimaa koondis kui ka kohtunikud ja mängu komissar samas hotellis. Tänapäeval on see välistatud.[6]
Ajakiri Sporditäht väitis oma ülevaates, et Šotimaa ajakirjanikel oli informatsioon varasema algusaja kohta käes juba mängueelsel päeval ehk enne kui FIFA vastava otsuse tegi.[1]
Tallinnas kohtumisele kaasa elanud Šotimaa poolehoidjad võtsid ebatavalist olukorda huumoriga, lauldes tuntud pala Guantanamera viisiga: „One team in Tallinn, there's only one team in Tallinn (Üks meeskond Tallinnas, on ainult üks meeskond Tallinnas)“.[7]
Eesti ja Šotimaa vaheline matš on spordiajaloos märkimisväärsel kohal: Inglismaa ajaleht The Times koostas edetabeli maailma spordi kõigi aegade suurematest prohmakatest, kus 1996. aastal Tallinnas toimunud mäng jõudis 2. kohale.[8]
Kordusmäng[muuda | muuda lähteteksti]
7. novembril 1996 otsustas FIFA, et Eesti ja Šotimaa 9. oktoobril Tallinnas vaid kolm sekundit kestnud valikkohtumine peetakse uuesti hiljemalt 16. märtsil 1997. FIFA ei leidnud eestlaste käitumises taunimisväärset, kuigi ei tunnistanud segaduste tekitajaks ka ennast ning otsustas sportliku lahenduse kasuks.[9] Eesti Päevaleht hindas oma juhtkirjas kordusmängu toimumist ajalooliseks võiduks ja FIFA otsust üllatavaks, sest seeläbi tunnistati oma esialgset viga.[10]
27. novembril 1996 otsustas FIFA, et kordusmäng toimub 11. veebruaril 1997 Monacos.[11] Kordusmäng lõppes 0:0 viigiga.[12] See kohtumine mängis olulist rolli Eesti ühe läbi aegade edukama sportlase Mart Poomi karjääris, sest tema esitust jälgis Inglismaa Premier League'i klubi Derby County, kellega ta mõni nädal hiljem liitus.[13]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Schwede, I. (1996). Faktid, arvamused, spekulatsioonid ja kired Eesti - Šotimaa ärajäänud jalgpallimatši ümber. Sporditäht, 11/1996, 3, 15–19.
- ↑ 2,0 2,1 Järvela, Ott (5. veebruar 2013). "MEENUTAME FAKTE: Eesti - Šotimaa ärajäänud jalgpallimatš". Õhtuleht. Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ 3,0 3,1 "Legendaarse Eesti - Šotimaa mängu kohtunik tagasi Kadriorus". Jalgpall.ee. 23. september 2012. Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ "1998 FIFA World Cup qualification – UEFA Group 4". Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ 5,0 5,1 Põldoja, Ants; Press. Gunnar (10. oktoober 1996). "FIFA ei kinnitanud veel Eesti loobumiskaotust". Eesti Päevaleht. Vaadatud 29.09.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 6,0 6,1 Järvela, Ott (1. oktoober 2012). "Ärajäänud Eesti-Šoti mängu kohtunik: olin lõpuni kindel, et Eesti tuleb kohale". Õhtuleht. Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ Shaw, Phil (10. oktoober 1996). "Scotland await verdict after Estonian farce". Independent. Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ "The Times valis Eesti-Šotimaa vutimängu maailma spordiprohmakaks nr 2". Delfi.ee. 3. oktoober 2010. Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ "Eesti jalgpallirahvas sai tahtmise". Eesti Päevaleht. 8. november 1996. Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ "Sirgeselgsust kroonis võit". Eesti Päevaleht. 8. november 1996. Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ Arike, Ville (28. november 1996). "Eesti ja Shotimaa kohtuvad Monacos". Eesti Päevaleht. Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ "Eesti - Šotimaa protokoll". Jalgpall.ee. Vaadatud 29.09.2019.
- ↑ "Mart Poom: karjääri tähtsaim mäng oli Šotimaaga". Eesti Päevaleht Online. 3. juuni 2009. Vaadatud 29.09.2019.