Johannes Kert

Allikas: Vikipeedia
Johannes Kert
Johannes Kert
Johannes Kert (2015)
XIII ja XIV Riigikogu liige
Ametiaeg
30. märts 2015 – 4. märts 2021
Eesti kaitseväe juhataja
Ametiaeg
23. jaanuar 1996 – 29. august 2000
Eelnev Aleksander Einseln
Järgnev Tarmo Kõuts
Kaitseliidu ülem
Ametiaeg
16. november 1992 – 23. jaanuar 1996
Eelnev Manivald Kasepõld
Järgnev Neeme Väli
Isikuandmed
Sündinud 3. detsember 1959
Petseri, Venemaa
Surnud 4. märts 2021 (61-aastaselt)
Tallinn
Erakond Eesti Reformierakond (2014–2021)
Alma mater Tartu Riiklik Ülikool (kehakultuur, 1981)
Tunnustus Loend
Sõjaväeline karjäär
Sõjaväeline haridus Harkivi Kõrgem Tankiväekool
Truudusvanne  Nõukogude Liit
 Eesti
Teenistus Nõukogude armee
Eesti kaitsevägi
Teenistusaeg 1981–1991
1991–2008
Auaste kindralleitnant
Juhtinud

Johannes Kert (3. detsember 1959 Petseri4. märts 2021 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (auastmelt kindralleitnant), poliitik ja riigiametnik.

Ta oli aastail 1996–2000 Eesti kaitseväe juhataja. Muu hulgas teenis ta vahemikus 2001–2002 Eesti maaväe ülemana ning oli 2002–2008 Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures. 2008. aasta jaanuaris läks ta reservi.

Oktoobrist 2014 oli ta Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 8 ning osutus valituks ringkonnamandaadiga (752 häält).[1]

Ta oli üks MTÜ Vaba Ukraina algatajatest ja Korp! Sakala vilistlane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes Kert oli lõpetanud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.

Kert lõpetas 1988. aastal rooduülemate kursuse Harkivi Kõrgema Tankivägede Kooli juures ning 1994. aastal kõrgemate riigiametnike strateegilise planeerimise kursuse George C. Marshalli nimelises Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuses Saksamaal. Ta oli õppinud Soome Vabariigi Maakaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursusel 1998–1999 ning Ameerika Ühendriikide Army War College'is Pennsylvanias 1999–2000.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitseväelasena[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes Kert oli tegevteenistuses Nõukogude sõjaväes rühmaülemana ja rooduülema kohusetäitjana 1983–1985. Ta oli Kaitseliidu liige alates 1990. Ta oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik 1991, Kaitseliidu operatiivgrupi ülem 1991–1992, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülem 1992. Kert oli Kaitseliidu ülem 1993–1996. Kaitseväe juhataja kohusetäitja 1996 ning Kaitseväe juhataja 1996–2000, seejärel Kaitseväe juhataja nõunik ning Maaväe ülema kohusetäitja 2000–2001 ja Maaväe ülem 2001–2002. Ta oli Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures 2002–2008.

Kerdi teeneteks kaitseväe juhatajana on julgeolekuekspert ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali pidanud inimkeskse juhtimise juurutamist, Põhjamaade stiilis väljaõppesüsteemi rajamist. Samuti kaitseväe muutmist "tööliste ja talupoegade väest demokraatliku riigi rahvaväeks".[2]

Ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.[3]

Riigiametnikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1. veebruarist 2008 oli ta kaitseministeeriumi nõunik. Ta nõustas ministeeriumi põhiliselt küberkaitse, kaitsejõudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Ta valmistas ette NATO Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse tööd (ta oli olnud ka selle idee algataja ning vedaja), esindab seda keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides, analüüsis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme ning osales Kaitseliidu strateegilises arendamises protsessis ning kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti teenetemärgid
Kotkaristi II klassi teenetemärk 2001
Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk 2008[4]
Kaitseliidu Valgeristi II klass
Kaitseliidu Valgeristi III klass
Kaitseministeeriumi teeneteristi I klass 2009
Kaitseväe teenetemärk (kaitsealaste teenete eest) 20. veebruar 2001
Kaitseväe teeneterist (riigikaitseliste teenete eest) 18. mai 2005
Kaitseliidu teenetemedali eriklass
Maaväe teenetemärgi Ohvitseri Kuldrist
Kaitseväe peastaabi teeneterist 12. november 2003
Kaitseliidu teenetemedali I klass
Kaitseliidu teenetemedali II klass
Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge"
Kaitseväe lahingukooli teenetemärk
Päästeameti Kuldrist 18. veebruar 2002
Piirivalve I klassi teeneterist
Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist 12. juuni 2001
Välismaised teenetemärgid
Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist (Soome)
Läti Vabariigi Kaitseministeeriumi teenetemärk (Läti)
Marylandi osariigi teenetemärk (Ameerika ühendriigid)
Soome Vabariigi Reservohvitseride Liidu kuldne teenetemedal (Soome)
Soome Reservväelaste Liidu teeneterist (Soome)
Ülemaailmse sõjaväespordiliidu Suure Rüütli medal
Rinnamärgid
Kuperjanovi jalaväepataljoni rinnamärk
Kaitseliidu Jõgeva maleva teenetemärk
Kaitseliidu Lääne maleva teenetemärk
Kaitseliidu Tallinna maleva teenetemärk
Tartu maleva I malevkonna teenetemärk

Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude sõjavägi[muuda | muuda lähteteksti]

Auastmed
Õlak Auaste Kuupäev
leitnant (лейтенант) 1981
vanemleitnant (старший лейтенант) 1984
kapten (капитан) 1988

Eesti kaitsevägi[muuda | muuda lähteteksti]

Auastmed
Õlak Auaste Kuupäev
kapten 1992
major 1993
kolonelleitnant 1995
kolonel 1996
kindralmajor 1997
kindralleitnant 1998

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
  2. Peeter Tali (11. veebruar 2024). "PEETER TALI ⟩ Kaitseväe juhataja ametiaeg võikski olla lühem ja auaste madalam". Postimees. Vaadatud 12. veebruar 2024.
  3. Kerttu Kaldoja. Kindralleitnant Johannes Kert läheb reservi. Eesti Päevaleht Online, 31. jaanuar 2008
  4. Inga-Gretel Linkgreim. Johannes Kert saab Kaitseliidu kõrgeima aumärgi. Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaal, 19.02.2008

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Meelis Säre
Kaitseliidu Tartu maleva pealik
1991
Järgnev
Harri Henn
Eelnev
Manivald Kasepõld
Kaitseliidu ülem
16. november 199223. jaanuar 1996
Järgnev
Neeme Väli
Eelnev
Aleksander Einseln
Kaitseväe juhataja
23. jaanuar 199629. august 2000
Järgnev
Tarmo Kõuts