Johannes Kert

Allikas: Vikipeedia
Johannes Kert

Johannes Kert (sündinud 3. detsembril 1959 Petseris) on Eesti poliitik, reservväelane[1] ja endine riigiametnik. Ta oli kaitseväe juhataja aastail 1996–2000. Korp! Sakala vilistlane. Oktoobrist 2014 on ta Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 8 ning osutus valituks ringkonnamandaadiga (752 häält).[2]

On üks MTÜ Vaba Ukraina algatajatest.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes Kert on lõpetanud Võru Keskkooli ning Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 1981.

Kert on lõpetanud roodukomandöride kursuse Harkovi Kõrgema Tankivägede Kooli juures 1988, kõrgemate riigiametnike strateegilise planeerimise kursuse George C. Marshalli nimelises Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuses Saksamaa Liitvabariigis 1994. Ta on õppinud Soome Vabariigi Maakaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursusel 1998–1999 ning Ameerika Ühendriikide Army War College'is Pennsylvanias 1999–2000.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Johannes Kert oli tegevteenistuses Nõukogude Armees rühmaülemana ja kompanii ülema kohusetäitjana 1983–1985. Ta on Kaitseliidu liige alates 1990. Ta oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik 1991, Kaitseliidu operatiivgrupi ülem 1991–1992, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülem 1992. Kert oli Kaitseliidu ülem 1993–1996, Kaitseväe juhataja kohusetäitja 1996 ning Kaitseväe juhataja 1996–2000, seejärel Kaitseväe juhataja nõunik ning Maaväe ülema kohusetäitja 2000–2001 ja Maaväe ülem 2001–2002. Ta oli Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures 2002–2008.

Johannes Kerdile anti kindralleitnandi auaste 1998. Ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.

Alates 1. veebruarist 2008 on ta kaitseministeeriumi nõunik. Ta nõustab ministeeriumi põhiliselt küberkaitse, kaitsejõudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Ta valmistab ette NATO Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse tööd (ta on olnud ka selle idee algataja ning vedaja), esindab seda keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides, analüüsib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme ning osaleb Kaitseliidu strateegilises arendamises protsessis ning kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kotkaristi teenetemärgi II klass, 2001
  • Kaitseliidu Valgeristi I klass, 2008[3]
  • Kaitseliidu Valgeristi II järk
  • Kaitseliidu Valgeristi III järk
  • Soome Vabariigi Soome Lõvi Ordeni Suurrist
  • Kaitseväe teenetemärk (riigikaitselised teened), 20.02.2001
  • Kaitseväe teeneterist (riigikaitseliste teenete eest), 18.05.2005
  • Kaitseministeeriumi teeneteristi II klass, 2009
  • Maaväe teenetemärgi Ohvitseri Kuldrist
  • Kaitseväe Peastaabi teeneterist
  • Kaitseliidu teenetemedali I klass
  • Kaitseliidu teenetemedali II klass
  • Kaitseliidu teenetemedali eriklass
  • Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge"
  • Piirivalve teeneterist I klass
  • Päästeteenistuse Kuldrist, 18.02.2002
  • Kaitseväe lahingukooli teenetemärk
  • Eesti Reservohvitseride Kogu Kuldrist, 12.06.2001
  • Tartu maleva I malevkonna teenetemärk
  • Kaitseliidu Tallinna Maleva teenetemärk
  • Kaitseliidu Jõgeva Maleva teenetemärk
  • Kaitseliidu Läänemaa Maleva teenetemärk
  • Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni teenetemärk
  • Läti Vabariigi Kaitseministeeriumi teenetemärk
  • Ameerika Ühendriikide Marylandi osariigi teenetemärk
  • Ülemaailmse sõjaväespordiliidu Suure Rüütli medal
  • Soome Vabariigi Reservohvitseride Liidu kuldne teenetemedal
  • Soome Vabariigi Allohvitseride Liidu teenetemärk

Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Aleksander Einseln
Kaitseväe juhataja
23. jaanuar 199629. august 2000
Järgnev:
Tarmo Kõuts
Eelnev:
Manivald Kasepõld
Kaitseliidu ülem
16. november 199223. jaanuar 1996
Järgnev:
Neeme Väli
Eelnev:
Meelis Säre
Kaitseliidu Tartu maleva pealik
1991
Järgnev:
Harri Henn