Andrus Veerpalu

Allikas: Vikipeedia
Andrus Veerpalu
Andrus Veerpalu (2006)
Isikuandmed
Riik Eesti
Sünniaeg 8. veebruar 1971 (53-aastane)
Sünnikoht Pärnu
Medalid
Olümpiamängud
Kuld 2002 15 km klassika
Kuld 2006 15 km klassika
Hõbe 2002 50 km klassika
Maailmameistrivõistlused
Kuld 2001 30 km klassika
Kuld 2009 15 km klassika
Hõbe 1999 50 km klassika

Andrus Veerpalu (sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.

23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest.[1] 23. augustil määras FIS-i kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest kolmeaastase võistluskeelu. Spordi Arbitraažikohus mõistis Veerpalu 2013. aasta 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu.[2]

Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver.

Sportlikud saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Olümpiamängudel[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmameistrivõistlustel[muuda | muuda lähteteksti]

Andrus Veerpalu Otepää MK-etapil (2006)
Andrus Veerpalu

Maailma karikasarjas[muuda | muuda lähteteksti]

Andrus Veerpalu osales individuaalvõistluses 131 maailma karikasarja etapil ja jõudis poodiumile 11 korral, millest kuuel korral kõige kõrgemale astmele. Ta jõudis poodiumikohtadele vaid klassikadistantsidel. Ainsal korral jõudis sprindis kolme sekka 16. detsembril 2003 Val di Fiemmes, kui oli klassikasprindis kolmas.

Maailma karikasarja etapivõidud[muuda | muuda lähteteksti]

Jrk-nr Aasta Kuupäev Koht Riik Ala
1. 2003 15. veebruar Asiago  Itaalia 10 km klassika
2. 2003 8. märts Oslo  Norra 50 km klassika
3. 2003 13. detsember Davos  Šveits 15 km klassika
4. 2004 17. jaanuar Nové Město  Tšehhi 15 km klassika
5. 2005 8. jaanuar Otepää  Eesti 15 km klassika
6. 2005 12. märts Holmenkollen  Norra 50 km klassika

Maailma karikasarja kohad kokkuvõttes[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Koht
1993/1994 77.
1994/1995 73.
1996/1997 72.
1997/1999 26.
1998/1999 22.
1999/2000 43.
2000/2001 42.
2001/2002 19.
2002/2003 7.
2003/2004 7.
2004/2005 13.
2005/2006 26.
2007/2008 50.
2008/2009 27.
2009/2010 41.
2010/2011 86.

Muud sportlikud saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 25-kordne individuaalne Eesti meister aastatel 1990–2014

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Andrus Veerpalu abikaasa on Angela Veerpalu. Neil on viis last: Andreas (sündinud 1994), Anette (sündinud 1996), Anders, Anlourdees ja Andorres.[5][6]

Veerpalu reklaamis[muuda | muuda lähteteksti]

2005. aasta juuli algul reklaamis Saku Õlletehas Andrus Veerpalu foto abil Saku Originaali. Pildi juurde käis lause "Kehva suusailmaga võtan vabalt". Pildi allservas oli kiri, et reklaamitakse alkoholivaba õlut, aga see oli väga pisikese kirjaga.[7]

Veerpalu ise nentis, et temas see reklaam vastuolu ei tekitanud. Eesti Olümpiakomitee presidendile Mart Siimannile see reklaam aga ei meeldinud. Eesti Suusaliidu peasekretär Jüri Järv selles probleemi ei näinud. Seevastu Tarbijakaitseamet nõudis õlle välireklaami viivitamatut mahavõtmist. Järgmisel päeval otsustatigi reklaam maha võtta.[7]

Dopingusüüdistused, karjääri lõpp ja võistluskeelu tühistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Maailma Dopinguvastane Agentuur (World Anti-Doping Agency/WADA) tuvastas Veerpalu organismist 14. veebruaril 2011 lubatud normist kõrgema kasvuhormooni (HGH) taseme, mis sai B-proovi näol mitteametliku kinnituse 5. ja 6. aprillil Saksamaal Kölni laboris.[8] 23. veebruaril 2011, A-proovi ja B-proovi avamiste vahelisel perioodil, teatas Andrus Veerpalu, et ei osale tervislikel põhjustel peatselt algavatel Holmenkolleni Maailmameistrivõistlustel ning lõpetab oma sportlaskarjääri.[9] Siis avalikkus positiivsest A-proovist veel midagi ei teadnud, kuid sportlane ise oli proovi tulemustest teadlik. Umbes sellest ajast hakkasid ka spordiringkondades levima kuulujutud, et A-proov on osutunud positiivseks, kuid laiem üldsus oli endiselt infota. 2. aprillil 2011 ilmus Postimehes Tuuli Kochi ja Peep Pahvi sensatsiooniline artikkel, milles anonüümsele allikale viidates esimest korda avalikult väideti, et A-proov on osutunud positiivseks.[10] 7. aprillil peetud Eesti Suusaliidu pressikonverentsil kinnitati avalikuks tulnud fakti. Sama tegi ka Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon (FIS).[11] Sportlane ise eitab keelatud aine kasutamist.[8]

Üldsus oli avalikuks tulnud faktidest šokeeritud. Suhtlusportaalis Facebook moodustati Veerpalu toetuseks kommuun "Usume Andrus Veerpalu", millega liitus kiiresti üle 55 000 inimese, toimus ka mitmeid avalikke kogunemisi.[12] Osa avalikkuse nördimust kanaliseerus ka vihaks teemat esimesena käsitlenud ajalehe Postimees vastu ning meedia vastu laiemalt.

FIS-i kolleegium kuulas ära Andrus Veerpalu ja tema meeskonna vastuargumendid. 23. augustil langetas kolleegium Andrus Veerpalu apellatsiooni osas lõpliku otsuse, mis jättis Andrus Veerpalu dopingu tarvitamises süüdi, jättis jõusse positiivseks osutunud dopingutesti tulemused ning määras kolmeaastase võistluskeelu. Otsus kaevati advokaat Aivar Pilve abiga edasi spordiarbitraažikohtusse.[13]

11. juunil 2012 algas Rahvusvahelises Spordiarbitraaži Kohtus juhtumi käsitlemine kaebuse ärakuulamisega.

Otsuse teatamist lükati korduvalt edasi,[14] kuid 26. märtsil 2013 tühistas kohus Veerpalule Rahvusvahelise Suusaliidu dopingupaneeli määratud kolmeaastase võistluskeelu, kuna WADA testis (WADA isoform hGH test) arvestati kasvuhormooni piirmäärasid valesti ja esines protseduurilisi vigu. Sellest hoolimata kinnitas Spordiarbitraažikohus, et "paljud tegurid" "kaldusid viitama" Veerpalu kasvuhormooni manustamisele.[15][16]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1]. Eesti Suusaliidu pressiteade, E24.ee, 23. veebruar 2011
  2. Kohus mõistis Veerpalu WADA vigade tõttu õigeks Eesti Rahvusringhääling
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2021. Vaadatud 29. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2021. Vaadatud 29. septembril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. 1. detsember 2011, Palju õnne! Andrus Veerpalu sai viiendat korda isaks[alaline kõdulink]
  6. "Andrus Veerpalu pani pojale väga erilise nime". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2012. Vaadatud 14. jaanuaril 2012.
  7. 7,0 7,1 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 128–129
  8. 8,0 8,1 Suusaliit: dopinguproov oli positiivne, Veerpalu eitab keelatud aine kasutamist Postimees.ee, 07. aprill 2011
  9. Kadri Masing (23. veebruar 2011). "Andrus Veerpalu lõpetab sportlaskarjääri". Eesti Päevaleht. Vaadatud 26.03.2013.
  10. Tuuli Koch (2. aprill 2011). "Andrus Veerpalu ja doping: hästi hoitud saladus või laim?". Postimees.ee.
  11. Sven Randlaid. FIS kinnitas Veerpalu B-proovi tulemust. ERR, 07. aprill 2011
  12. Armastatuim eestlane Postimees, Peep Pahv, 09. aprill 2011
  13. "Andrus Veerpalu kaebab FISi otsuse edasi spordiarbitraažikohtusse". Delfi. 23. august 2011. Vaadatud 26.03.2013.[alaline kõdulink]
  14. Priit Luts (28. veebruar 2013). "Veerpalu kohtuotsuse väljakuulutamine lükkus taas edasi". ERR Uudised. Vaadatud 28.02.2013.
  15. "cross-country skiing – case Veerpalu/ FIS: appeal upheld". Rahvusvaheline Spordiarbitraažikohus (inglise). 26. märts 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. märts 2013. Vaadatud 26.03.2013.
  16. Maarja Järv (26. märts 2013). "CAS: Veerpalu tarvitas kasvuhormooni, kuid test on vigane". Eesti Postimees. Vaadatud 26.03.2013.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]