1988. aasta suveolümpiamängud

1988. aasta suveolümpiamängud olid XXIV nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 17. septembrist 2. oktoobrini 1988 Seoulis.

Seoul kinnitati olümpiamängude korraldajaks ROK-i 84. istungil 30. septembril 1981 Baden-Badenis. Otsustavas hääletusvoorus edestas Seoul Jaapani linna Nagoyat häältega 52:27.

Olümpiaareenid

Olümpiamängude peaareeniks oli Olympic Stadium (kohti pealtvaatajatele 100 000) Chamchilis, arhitekt Kim Swoo-Geun. Ava- ja lõputseremoonia, kergejõustikuvõistlused, jalgpalli medalimängud, ratsutamise takistussõit, ratastoolide võidusõit.

Muud võistluspaigad: Seouli spordikeskuses Chamshilis: Chamchil Indoor Swimming Pool (5000) – vettehüpped, veepall; Chamchil Gymnasium (12 700) – korvpall; Chamchil Baseball Stadium (30 000) – näidisala pesapall; Chamchil Student's Gymnasium (7500) – poks, Olympic Indoor Swimming Pool (10 000) – ujumine, kujundujumine, veepall; Olympic Weightlifting Gymnasium (4000) – tõstmine; Olympic Fencing Gymnasium (7000) – vehklemine; Olympic Velodrom (6000) – jalgrattasport; Olympic Tennis Courts (15 000), 18 väljakut – tennis; Sangmu Gymnasium (5000) – maadlus; Changchung Gymnasium (7500) – judo, näidisala taekwondo; Hanyang University Gymnasium (10 000) – võrkpall; Saemaul Sports Hall (4100) – võrkpall; Han River Regatta Course (25 000) – aerutamine, sõudmine; Taenung International Shooting Range (3000) – laskmine; Hwarang Archery Field (1500) – vibulaskmine, Seoul Equestrian Park (52 000) – ratsutamine; T'ongilro Circuit (600) – jalgratta maanteesõit; Seoul National University Gymnasium (5000) – lauatennis, näidisala sulgpall; Tongdaemun Stadium (3000) – jalgpall; Songam Stadium (25 000) – maahoki; Royal Bowling Center (1000) – näidisala keegel; Suwoni linnas (35 km Seoulist) Suwon Gymnasium (5500) – käsipall; Taejoni linnas (192 km Seoulist) Taejon Stadium (30 000) – jalgpall; Taegu linnas (328 km Seoulist) Taegu Stadium (33 000) – jalgpall; Kwangju linnas (380 km) Kwangju Stadium (25 000) – jalgpall; Pusani linnas (430 km) Pusan Stadium (25 000) – jalgpall ja Pusan Yachting Center – purjetamine. Kokku 34 võistlus- ja 72 harjutuspaika.

Korraldus ja osavõtt

Korralduskomitee SLOOC president oli Park Seh-Jik.
Võistluste patrooniks oli Korea Vabariigi president Roh Tae-Woo.
Piletiga pealtvaatajaid kokku: 3,2 miljonit.

Suurima võistkonnaga oli väljas USA – 611 sportlast (pluss 166 treenerit, kohtunikku ja esindajat).

Esimest korda olid mängudel Ameerika Samoa, Aruba, Brunei, Cooki saared, Guam, Jeemeni RDV, Maldiivid, Saint Vincent ja Grenadiinid, Vanuatu.

Ühe võistlejaga oli esindatud Brunei.

Olümpiaküla oli võistlejatele Olympic Village ja ajakirjanikele Press Village Olympic Park'i lähedal; noorsoolaager Unification Center ning välismaalastest külalistele Olympia Family Town 4 km olümpiakülast.

Olümpiavande andjad sportlastest olid meeskorvpallur Heo Jae ja naiskäsipallur Son Mi-Na. Esimest korda olümpiaajaloos kaks olümpiavande andjat.

Kohtunikevande andis judokohtunik Lee Hak-Rae.

Olümpiamänge boikoteerisid Põhja-Korea, Albaania, Etioopia, Kuuba, Madagaskar, Nicaragua ja Seišellid.

Olümpiatule teekond

Olümpia – Ateena – Bahrein – Bangkok – Cheju saar – Pusan – Kwangju – Taegu – Taejon – Seoul (23.08.-17.09.1988), kokku 16 885 km; Korea pinnal 4167 km.

Olümpiatule tõi peastaadionile oli maratonijooksu olümpiavõitja 1936 Berliinis, 76-aastane Sohn Kee-Chung (Kitei Son). Olümpiatuld kandis viimasena 19-aastane kergejõustiklane Lim Chun-Ae.

Olümpiatule süütasid peaareenil 19-aastane õpilane Sohn Mi-Chung, 24-aastane maratonijooksja Kim Won-Tak ja 30-aastane õpetaja Chung Sun-Man – esimest korda olümpiamängude ajaloos korraga kolm tulesüütajat (sümbol: taeva, maa ja inimkonna ühtsus).

Olümpialauluks oli "Hand in Hand" ("Käsikäes"; helilooja Giorgio Moroder, sõnade autor Tom Whitlock).

Medalivõitjad spordialade järgi

Medalitabel

* Korraldajariik

Kokku (52 riiki)		241	234	264	739
Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	NSVL	55	31	46	132
2.	Saksa DV	37	35	30	102
3.	USA	36	31	27	94
4.	Lõuna-Korea*	12	10	11	33
5.	Saksamaa LV	11	14	15	40
6.	Ungari	11	6	6	23
7.	Bulgaaria	10	12	13	35
8.	Rumeenia	7	11	13	24
9.	Prantsusmaa	6	4	6	16
10.	Itaalia	6	4	4	14
11.	Hiina	5	11	12	28
12.	Suurbritannia	5	10	9	24
13.	Keenia	5	2	2	9
14.	Jaapan	4	3	7	14
15.	Austraalia	3	6	5	14
16.	Jugoslaavia	3	4	5	12
17.	Tšehhoslovakkia	3	3	2	8
18.	Uus-Meremaa	3	2	8	13
19.	Kanada	3	2	5	10
20.	Poola	2	5	9	16
21.	Norra	2	3	0	5
22.	Holland	2	2	5	9
23.	Taani	2	1	1	4
24.	Brasiilia	1	2	3	6
25	Soome	1	1	2	4
25	Hispaania	1	1	2	4
27.	Türgi	1	1	0	2
28.	Maroko	1	0	2	3
29.	Austria	1	0	0	1
	Portugal	1	0	0	1
	Suriname	1	0	0	1
32.	Rootsi	0	4	7	11
33.	Šveits	0	2	2	4
34.	Jamaica	0	2	0	2
35.	Argentina	0	1	1	2
36.	Tšiili	0	1	0	1
	Costa Rica	0	1	0	1
	Indoneesia	0	1	0	1
	Iraan	0	1	0	1
	Hollandi Antillid	0	1	0	1
	Peruu	0	1	0	1
	Senegal	0	1	0	1
	USA Neitsisaared	0	1	0	1
44.	Belgia	0	0	2	2
44.	Mehhiko	0	0	2	2
46.	Colombia	0	0	1	1
	Djibouti	0	0	1	1
	Kreeka	0	0	1	1
	Mongoolia	0	0	1	1
	Pakistan	0	0	1	1
	Filipiinid	0	0	1	1
	Tai	0	0	1	1

v r Olümpiamängud
Olümpiaharta Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid) Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn) Pierre de Coubertini medal
Suveolümpiamängud	1896 Ateena 1900 Pariis 1904 St. Louis 1908 London 1912 Stockholm 1916 Berliin⁽¹⁾ 1920 Antwerpen 1924 Pariis 1928 Amsterdam 1932 Los Angeles 1936 Berliin 1940 Tokyo⁽¹⁾ 1944 London⁽¹⁾ 1948 London 1952 Helsingi 1956 Melbourne 1960 Rooma 1964 Tokyo 1968 Mexico 1972 München 1976 Montreal 1980 Moskva 1984 Los Angeles 1988 Seoul 1992 Barcelona 1996 Atlanta 2000 Sydney 2004 Ateena 2008 Peking 2012 London 2016 Rio de Janeiro 2020 Tokyo 2024 Pariis 2028 Los Angeles 2032 Brisbane
Taliolümpiamängud	1924 Chamonix 1928 Sankt Moritz 1932 Lake Placid 1936 Garmisch-Partenkirchen 1940 Sapporo⁽¹⁾ 1944 Cortina d'Ampezzo⁽¹⁾ 1948 Sankt Moritz 1952 Oslo 1956 Cortina d'Ampezzo 1960 Squaw Valley 1964 Innsbruck 1968 Grenoble 1972 Sapporo 1976 Innsbruck 1980 Lake Placid 1984 Sarajevo 1988 Calgary 1992 Albertville 1994 Lillehammer 1998 Nagano 2002 Salt Lake City 2006 Torino 2010 Vancouver 2014 Sotši 2018 Pyeongchang 2022 Peking 2026 Milano ja Cortina d'Ampezzo 2030 ?
Antiikolümpiamängud Vaheolümpiamängud (1906⁽²⁾) Paraolümpiamängud Noorte olümpiamängud ⁽¹⁾Jäid ära sõja tõttu. ⁽²⁾Praegu ROK-i tunnustuseta.